2-08-19961/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-19961 BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) versus Jaan Riisenberg Hagi ese võlanõue hagihind 47936.66 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Taavi Vospert (aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostja Jaan Riisenberg (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xxx, xxxxxxxx) Resolutsioon

1. Välja mõista Jaan Riisenbergilt BIGBANK AS-i kasuks võlg 95 341 (üheksakümmend viis tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 94 senti, millest 47 936.66 krooni on tagastamata krediidisumma, 6640.01 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 39 865.27 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

2. Välja mõista Jaan Riisenbergilt BIGBANK AS-i kasuks alates 22.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,24% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Välja mõista Jaan Riisenbergilt menetluskulu (riigilõiv) 3270 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend) krooni BIGBANK AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 24. oktoobril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. 22.12.2009 esitas hageja kohtule taotluse vähendada hagi ja välja mõista kostjalt võlg 95 341.94 krooni, millest 47 936.66 krooni on tagastamata krediidisumma, 6640.01 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 39 865.27 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 3250 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 20 krooni, kokku 3270 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik