2-09-14869/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-14869

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-14869 Tsiviilasi

A. H. hagi R.

K. vastu alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind

27 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:A. H., isikukood *, elukoht * Kostja:R. H., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 05.jaanuar 2010. a Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt R. H.lt hageja A. H. kasuks elatis alaealise lapse L. H. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 06.04.2009.a. kuni L. H. täisealiseks saamiseni * igakuiselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millest arvata maha kostja R. H. poolt tasutud elatis 1245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis ) krooni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele igakuiselt summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

Pärnu Maakohtu menetluses oli A. H. maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. H. vastu lapse elatisnõudes. Kohus tegi 07.04.2009.a. määrusega võlgnik R. H.le makseettepaneku tasuda elatist 3000 krooni kuus lapse kuni lapse L. H. täisealiseks saamiseni. Makseettepaneku sai võlgnik kätte 10.08. 2009.a. 13.08.2009.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses.

03.09.2009.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 07.09.2009a. saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 10.09.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega tegi hagejale ettepaneku hagi esitamiseks. Hageja sai kohtumääruse kätte 30.09.2009a. 12.10.2009.a esitas hageja kohtule hagiavalduse. 12.10.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas menetlust. Kohus kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja kohtule kohtu määratud ajaks kostja vastust ei esitanud. 10.12.2009a. toimus kohtu eelistung, kuhu kumbki pool ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 05.01.2009.a touimus kohtuistung, kuhu ilmus hageja, kes esitas taotluse asja sisuliseks lahendamiseks.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis lapse L. H. ülalpidamiseks 3000 krooni kuus alates 06. aprillist 2009a. Hagiavalduse kohaselt kostja lapse ülalpidamisest piisavas ulatuses osa ei võta. Kostja on lapse ülalpidamisest osa võtnud 1245 krooni ulatuses. Hageja sissetulekuks on peretoetus 900 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks tuleb teha kulutusi vähemalt 3000 krooni eest kuus, et tagada lapse kasvamiseks normaalsed tingimused. Kulutused toidule on 1000 krooni , riietele 500 krooni, lasteaiale 500 krooni, eluasemekulud 500 krooni ja lapse lõbustustele ja arenguks vajalikele üritustele 500 krooni kuus. Hageja palub elatise välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni so *

05.01.2010.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 2175 krooni kuus alates 06. aprillist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni *. Hageja oli nõus, et väljamõistetavalt elatiselt tuleb maha arvata kostja poolt tasutud elatis summas 1245 krooni. Hageja taotles kohtuotsuse viivitamatut täitmist.

Hageja esitas tõendina koopia lapse sünnitunnistusest /tl 34/, koopia abielulahutuse tunnistusest /tl 35/, väljavõte rahvastikuregistrist /tl 36/, * Lasteaed tõend 12.10.2009 /tl 37/, * Vallavalitsuse arved 2 tk /tl 38/, * Gümnaasiumi tõend /tl 39/. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuistungile 10.12.2009a. ja 05.01.20101 kostja ei ilmunud ja ei ole kohtule teatanud ka mitteilmumise põhjustest.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohtu eelistungil esitas hageja taotluse tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks. Kostjale on kohtukutse kättetoimetatud isiklikult 19.12.2009. /tl 57/ Kostjat on hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede suhtes /tl 54 ja 54 pöördel/. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus rahuldas hageja taotluse ning vaatas tsiviilasja läbi sisuliselt.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Elatis lapsele määratakse kindlaks lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalistest võimalustest. Kohus loeb põhjendatuks hageja poolt hagiavalduses näidatud lapse vajadused toidule, riietele, eluasemele ja kultuuriüritustele. Samuti on põhjendatud kulutused lasteaiale. Hageja poolt hagiavalduses näidatud kulutused on vajalikud lapse normaalseks ja eakohaseks arenguks. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks elatusraha alammääras. PkS §

61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väikse kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Nimetatud summas on hageja esitanud nõude, mis lähtuvalt lapse vajadustest tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja sissetulekuks käesoleval ajal on peretoetus 300 krooni kuus /tl 58/, mis ei ole ilmselgelt piisav lapse vajaduste rahuldamiseks.

Hageja on hagiavalduses esitanud nõude elatise väljamõistmiseks igakuiselt summas 2175 krooni kuus alates 06.04.2009a. Elatise väljamõistmist alates 06.04.2009.a põhjendab hageja asjaoluga, et alates sellest ajast esitas ta kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise väljamõistmiseks R. H.lt.

TsMS § 491 lg 3 sätestab, et lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 486 lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Võlgnik R. H. esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2009.a. /tl 18/. Kohus võttis hagi menetlusse 12. oktoobril 2009.a Eeltoodu alusel on hagi esitatud alates 06.04.2009a. ja alates sellest ajast tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks summas 2175 krooni.

Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil võtnud omaks, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks 1245 krooni. Hageja oli nõus nimetatud summa maha arvama kostjalt väljamõistetavalt elatiselt. Kohus leiab, et kuna kostja on täinud lapse ülalpidamiskohustust 1245 krooni ulatuses, siis tuleb kohustuse täitmine summas 1245 krooni maha arvata kostjalt väljamõistetavalt elatiselt.

Hageja esitas kohtuistungil taotluse kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 467 lg 1 järgi viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna hageja sissetulek kuni lapse kolme aastaseks saamiseni so * on 900 krooni kuus ja sealt edasi

300 krooni kuus, siis kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks, kuna laps vajab ülalpidamist igapäevaselt. Kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks igakuiselt 1500 krooni ulatuses. Kohus tunnistab kohtuotsuse 1500 krooni ulatuses igakuiselt viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild

Kohtunik