2-06-15567/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KO H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2010 Rapla, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-15567 Tsiviilasi MM hagi VM vastu elatise väljamõistmiseks ja VM vastuhagi sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MM (endine M), 47603210233, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxx x xxxxx x., esindaja Irina Bušujeva, Keldrimäe 9 Tallinn 10113, saakfond@hot.ee

Kostja VM, 37302070385, elukoht xxxxxxx xxxxxx x. xxxxxx, esindaja vandeadvokaat Kristina Šuvalova, Tallinn 10118 Liivalaia t. 24 advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, kristina@jaroslavski.ee

Kohaldatud menetlusnormid TsMS §§ 434, 436, 442 ja 449 lg. 3 RESOLUTSIOON

Jätta VM vastuhagi MM vastu KM sünniaktil isa kande ebaõigeks tunnistamiseks rahuldamata.

Kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud

Kohtu menetluses on MM (endine M) hagi VM vastu 24.märtsil 1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt ühise lapse KM (praegu K) ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks 3680.90 kroonini kuus. VM on esitanud vastuhagi, millest nähtub, et ta ei loe ennast lapse isaks. Lapse sünni

ajal tal niisugust kahtlust ei olnud, kuid pärast hagi esitamist 2006.a. rääkisid talle tuttavad, et enne lapse sündi, kui V.M vanglas oli, suhtles MM teiste meestega, üks sõpradest nimetanud ka lapse võimaliku isa nime; samade sõpradega suhtles V.M ka 1992.a., 2006.a. kohtas ta juhuslikult ühte sõpra uuesti, kes öelnudki lapse tõelise isa nime; viimane olnud kunagi samuti V.M sõber. Neil põhjustel palub kostja vastuhagis tunnistada ebaõigeks isa kohta tehtud kanne KM sünniaktis. Selleks on V.M esitanud taotluse DNA ekspertiisi tegemiseks. Viimase läbiviimine ei ole õnnestunud, sest MM ei nõustu lapsega minema ekspertiisiasutusse. Põhjendustest nähtub, et ta ei taha last traumeerida, isa on last petnud ja laps elas seda raskelt üle, isa teema oli saanud teatavaks ka koolis, sest samas koolis õpib ka V.M venna laps, pärast seda ei olnud laps nõus mõnda aega kooli minema; laps on väga haavatav ja on ähvardanud kodust ära joosta, kui peaks teda sundkorras ekspertiisi viidama. Ekspertiisi tegemisest keeldumist kinnitas KM ka vestluses kohtunikuga. Neil põhjustel ei ole kohus pidanud võimalikuks lapse sundtoomist ekspertiisiasutusse.

Pärnu Maakohtu 05.veebruari 2009 määrusega on V.M lapse suhtes vanema õigused ära võetud.

Hageja on esitanud taotluse, milles palub jätta vastuhagi aegumise tõttu rahuldamata ja teha selleks vaheotsus. Põhjendustest nähtub, et lapse sünni ajal kehtinud Abielu -ja perekonnakoodeksi (edaspidi APK) § 61 kohaselt võis lapse sünniakti kantud isik vaidlustada kannet ühe aasta jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama kande tegemisest, mitte aga kande ebaõigsusest teada saamisest, nagu näeb ette alates 01. jaanuarist 1995.a. kehtiva Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) 44 lg. 3. Laps sündis 27. jaanuaril 1993.a. ja PkS § 130 lg. 1 kohaselt ei oma PkS tagasiulatuvat jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. PkS § 135 lg. 1 kohaselt tuvastatakse PkS sätete alusel ainult isast põlvnemine, kui laps on sündinud või eostatud enne 01.jaanuari 1995.a. Kui hagi aegumise tähtaeg on enne 01.jaanuari 1995.a. lõppenud, siis kohaldatakse PkS § 139 lg. 1 alusel varem kehtinud aegumistähtaega. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda APK §-st 61. Lapse sünnitunnistus on välja antud poolte ühise avalduse alusel 26.veebruaril 1993.a. ja sellest ajast pidi VM teadma, et ta on kantud sünniakti lapse isana. Tähtaeg kande vaidlustamiseks lõppes seega hiljemalt 26.veebruaril 1994.a.

Kostja (vastuhagi esitaja) ei nõustu hageja taotlusega ja leiab, et kuigi laps sündis enne PkS-i jõustumist, on alus isa kande vaidlustamiseks tekkinud PkS-i kehtivuse ajal. PkS § 135 käsitleb isast põlvnemise tuvastamist ja ei ole alust teha järeldust, et kehtiva PkS-i alusel saab tuvastada ainult isast põlvemist, mitte aga vaidlustada vanema kohta tehtud kannet. Vaheotsuse vastuhagi osas saaks teha alles pärast DNA ekspertiisi läbiviimist.

Kohtu seisukoht

Vastuhagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata ja teha selleks TsMS § 449 lg. 3 kohane vaheotsus, sest hageja on taotlenud nõude aegumise kohaldamist. TsÜS § 143 alusel kohaldab kohus niisugusel juhul aegumist. Kuni 31.detsembrini 1994.a. kehtinud APK § 61 kohaselt võis sünniakti isana kantud isik vaidlustada tehtud kannet ühe aasta jooksul arvates päevast, mil ta sai kande tegemisest teada või pidi teada saama. Lapse sünniakt on koostatud ja sünnitunnistus välja antud 26.veebruaril 1993.a. Pooled olid 02. juulist 1992.a. abielus ja vaidlust lapse sünniakti isa kohta kande tegemisest teadasaamise aja üle ei ole. Seega tuleb asuda seisukohal, et tähtaeg sünniakti kande vaidlustamiseks lõppes 26.veebruaril 1994.a. Hagi aegumise tähtaeg oli lõppenud enne 01.jaanuari 1995.a. s.o. PkS-i jõustumist ja seepärast tuleb PkS § 139 lg. 1 alusel kohaldada varem kehtinud APK §-s 61 ette nähtud aegumistähtaega. Asja lahendamisel ei ole määrav, et alus isa kande vaidlustamiseks on tekkinud pärast 01.jaanuari 1995.a., sest PkS § 135 lg. 1 kohaselt tuvastatakse PkS-i sätete alusel ainult enne 01.jaanuari 1995.a. sündinud või eostatud lapse põlvnemine. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et PkS § 135 lg. 1 kohaselt tuleb PkS-i

sätteid (s.h. hagi esitamise tähtaega ettenägevat) kohaldada ka enne 01.jaanuari 1995.a. sündinud lapse sünniakti kande vaidlustamisel. PkS § 130 lg. 1 kohaselt ei oma PkS üldjuhul tagasiulatuvat jõudu. Ühe erandi teeb § 135 lg. 1 isast põlvnemise tuvastamise osas, kuid sünniakti kande vaidlustamise osas niisugune säte puudub. Seepärast kuulub hagi lahendamisele varem kehtinud seaduse alusel, millest tulenevalt on hagi aegunud.

Asja lahendamisel ei saa lähtuda asjaolust, et kostja kahtlused oma isaduse osas võivad olla põhjendatud ja et sisulisi vastuväiteid ei ole hageja vastuhagile esitanud. Kostja oli 02. jaanuarist kuni 18. maini 1992.a. vahistatud ja viibis vanglas. Laps sündis xx.xxxxxxxxl xxxx.a. Ida-Tallinna Keskhaigla teatise kohaselt oli tegemist ajalise sünnitusega 39. rasedusnädalal. Hageja on piirdunud vaid üldise väitega, et kostja on lapse isa ja sünniakti kanne on õige. Samuti kinnitab hageja, et kostja on vanglasoleku ajal lühiajalisi puhkusi ja ennetähtaegset vabastamist taotledes nimetanud, et tal on väike laps.

TsMS § 449 lg. 3 kohaselt jääb kohtuotsus aegumise kohaldamise kohta vastuhagi osas lõppotsuseks ja hagi edasist menetlemist enam ei toimu. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Indrek Saar Kohtunik