Legislator Case Law & Legislation
2-09-38152/3 AI generated

2-09-38152/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-38152/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

05.08.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas N B nõude R B vastu elatise tütar P B ülalpidamiseks miinimumsummas väljamõistmiseks alates 18.06.2008.a. Hagiavalduse kohaselt hageja abiellus kostjaga 11.10.2004.a ning elas temaga koos kuni 18.06.2008.a. Abielust on pooltel laps P B. Alates 18.06.2008.a kostja ei osale lapse ülalpidamisel.

Legislator headnote

AI generated

2-09-38152/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Edasikaebamise kord Kostjal on õigus päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-38152 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtuasja number 2-09-38152 Otsuse tegemise kuupäev ja koht

08. jaanuar 2010.a, Narva kohtumaja Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N B hagi R B vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja R B (isikukood XXX, elukoht XXX) Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetluse liik Hagimenetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R B N B kasuks elatis tütre P B, sünd XXX, ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt alates 05.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatisega.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta R B kanda.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi

2-09-38152 Lk 2 / 3

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

05.08.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas N B nõude R B vastu elatise tütar P B ülalpidamiseks miinimumsummas väljamõistmiseks alates 18.06.2008.a. Hagiavalduse kohaselt hageja abiellus kostjaga 11.10.2004.a ning elas temaga koos kuni 18.06.2008.a. Abielust on pooltel laps P B. Alates 18.06.2008.a kostja ei osale lapse ülalpidamisel.

Kohtule esitatud lapse P B sünnitunnistuse (koostatud 10.12.2004.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, sünniakt nr 18) kohaselt on pooled lapse vanemad.

Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja sai hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

2-09-38152 Lk 3 / 3

ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 2 175 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg 2 hageja nõudes võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kooskõlas PKS § 70 lg 2 mõistab kohus elatise välja alates 05.08.2008.a.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja teatas kohtule, et ta ei ole menetluskulusid kandnud, mistõttu ei pea kohus tagaseljaotsuses menetluskulusid kindlaks määrama.

Tamara Šabarova Kohtunik