2-09-55726/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-55726

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär

Ruth Sild Kristi Serva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-655726 Tsiviilasi

L. O. hagi T. O. vastu lapsele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

23 685.75 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:L. O., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja:T. O., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi toimumise aeg

05. jaanuar 2010.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt T. O.lt (isikukood *) hageja L. O. (isikukood *) kasuks elatis 2631.75 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti) krooni kuus lapse I. O. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 23. oktoobrist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni *

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

23. oktoobril 2009.a esitas hageja L. O. Pärnu Maakohtule T. O. vastu hagiavalduse lastele igakuise elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse I. O. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks alates elatisehagi esitamisest kuni lapse I. O. täisealiseks saamiseni * 28.10.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 02.12.2009a. kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 10.12.2009.a esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse. 05.01.2010.a. toimus kohtu eelistung. Eelistungil võttis kostja hagiavalduse õigeks täies ulatuses.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse I. O. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. 456.75 krooni, kokku 2631.75 krooni alates elatisehagi esitamisest kuni lapse I. O. täisealiseks saamiseni *. Poolte abielu on lahutatud 22.05.1996.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja toetanud lapse ülalpidamist kuni 2009 aasta kevadeni. 2009a. kevadel kaotas kostja töö. Töötukassast saadud toetusi on kostja kasutanud oma äranägemise järgi. Lapse ülalpidamiseks kostja raha andnud ei ole. I. O.l on raske puue määratud alates 12.04.2009. Lisaks I. O. ülalpidamisele on hageja ülal pidada veel teine poolte ühine laps H. O., kes on küll käesoleval ajal täiskasvanud, kuid H. O.le on määratud raske puue ja 80% ulatuses töövõime kaotus. Hageja ise on töötu alates 23.03.2009a.

Hageja esitas koopia lapse sünnitunnistustest /tl 6/, KÜ * tõend nr 18, 23.10.2009a.. /tl 7-8/, ekspertiisi otsus nr * /tl 9/, otsus nr 124/3 /tl 10/, väljatrükk L. O.le määratud peretoetuste kohta /tl 11/, abielulahutuse tunnistus /tl 12/, Eesti Töötukassa otsus 28.09.2009a. /tl 13/, Eesti Töötukassa otsus /tl 14-15/, Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsused nr *, *, * /tl 16-20/.

Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuiselt summas 2631.75 krooni alates 23.10.2009a. so alates hagi esitamisest kohtule.

Kostja kirjalikud väited ja kostja seisukoht kohtus 10.12.2009.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja esitatud hagiavaldust osaliselt, olles nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus /tl 31/. 05.01.2010.a. toimunud kohtuistungil võttis kostja hagiavalduse õigeks /tl 37-38/. Kostja on nõus maksma elatist hageja kasuks hageja poolt taotletud ulatuses igakuiselt 2631.75 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2631.75 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Hageja on tõendanud, et tema sissetulekuks on töötutoetus, päevamääraga 32.90 krooni., mis on talle määratud 28.09.- 26.12.2009a. Hageja ülalpidamisel on alaealine laps I. O., kellel on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine täies ulatuses.

Juhindudes PkS § 61 lg 1 ja 2 ning 70 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista elatis 2631.75 krooni kuus hageja kasuks lapse I. O. ülalpidamiseks alates 23. oktoobrist 2009a. kuni *

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad hageja kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Ruth Sild

Kohtunik