2-09-47680/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-47680

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-47680

Tsiviilasi Valjala valla Vallavalitsuse kaudu avaldus piiratud teovõimega täisealisele S.-M.K.ule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Valjala vald Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75020658, asukoht Valjala 94302 Saare maakond, e-post: valjala@valjala.ee), esindaja vallavanem Kaido Kaasik

Asjast puudutatud isikud: K.K. () S.-M.K. () MTÜ Halinga Turvakodu (Tõrdu küla Halinga vald 87239 Pärnu mk) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Määrata piiratud teovõimega S.-M.K.´ule (isikukood ) kõigi asjade ajamiseks eestkostjaks K.K. (isikukood ).

3. Eestkostja ülesanded on: 1) eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest (PerekS § 98); 2) eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; pantida eestkostetava vallasasju; võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta (PerekS § 99 lg 1 ja 2); 3) eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi; eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega; eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (PerekS § 100 lg 1-3);

2-09-47680

4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (PerekS § 102).

4. S.-M.K.´ul ei ole õigus teha tehinguid eestkostja nõusolekuta. Kohus loeb TsMS §

526 lg 5 alusel, et eestkostetav S.-M.K. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

5. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt viie (5) aasta pärast käesoleva määruse tegemisest alates.

6. Teatada käeolevast määrusest Rahvastikuregistrile.

7. Saata määrus eestkostjale ja Valjala Vallavalitsusele.

8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Valjala vallalt (Valjala Vallavalitsuse kaudu) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse RLS § 56 lg 2 kohaselt riigilõiv 200 krooni. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034796011 või AS Swedbank arveldusarve nr 221023778606, viitenumber mõlemail juhul 2900078473.

Saata käesolev määruse ärakiri pärast selle jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Eestkostja määramise määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 21.09.2009.a. esitas Valjala vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele S.-M.K.ule eestkostja määramiseks. S.-M.K. on viimasel ajal elanud Sõmera Hooldekodus. Seoses haigusega vajab ta pidevat järelvalvet ja hoolitsust. Ta ei tule toime asjaajamise ja muude, teda ennast puudutavate küsimuste lahendamisega. Kuna ta võib muutuda ohtlikuks nii endale kui ka teistele, vajab ta pidevat järelvalvet hoolekandeasutuses. Pere viiest lapsest on elus kaks, hoolduskulusid ja kohamaksu Sõmera Hooldekodule on tasunud kaks last ja Valjala Vallavalitsus. Aluseks võttes poja K.K.u 07.09.2009 avalduse ja eelpool nimetatud asjaolud leiab avaldaja, et S.- M.K.u üle tuleb seada eestkoste ja eestkostjaks tuleb määrata tema poeg K.K., kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. S.-M.K.u poeg E.K. esitas 15.10.2009.a. kohtule avalduse, milles teatab, et ta on nõus, et tema vend K.K. määratakse tema ema eestkostjaks.

Asjast puudutatud isikute arvamus K.K. on nõus, et teda määratakse S.-M.K.u eestkostjaks /t.l 7, 23/. S.-M.K.u poeg E.K. esitas 15.10.2009.a. kohtule avalduse, milles teatab, et ta on nõus, et tema vend K.K. määratakse tema ema eestkostjaks /t.l 19/.

2-09-47680

Käesoleval ajal viibib S.-M.K. MTÜ Halinga Turvakodus, kes on käesoleva avaldusega nõus /t.l 22/.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et S.-M.K.ule tuleb seada eestkoste ja tema eestkostjaks võib määrata K.K.u, kes on kohtule selleks oma nõusoleku andnud /t.l 7, 23/. Vastavalt Kuressaare Haigla SA psühhiaatri Milvi Süti 08.09.2009.a. tõendile on kontakt S.- M.K.uga sügavate hilismäluhäirete tõttu sisuliselt puudulik. Puudub orientatsioon ümbritsevas ja situatsioonis. Teab, et elab endiselt kodutalus koos mehe ja lastega, peavad loomi ja harivad põldu. Igapäevases elus vajab pidevat kõrvalabi ja jälgimist, ei ole võimeline korraldama oma isiklikke asjaajamisi ja lahendama varalisi küsimusi. Eeltoodu alusel puudus kohtul kahtlus, et isik vajab oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostjat. Lähtudes eeltoodust ja TsMS § 522 lg 5 p 3 märgitust, mille kohaselt ei pea ekspertiisi määrama kui ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas, jättis kohus S.-M.K.ule määramata ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Antud seisukohale asumist mõjutas kohut asjaolu, et S.-M.K.u eestkostjaks soovitab eestkosteasutus tema poega K.K.ku. Eeltoodud asjaoludel jättis maakohus S.-M.K.ule määramata ka esindaja TsMS § 520 mõttes.

TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg 2). Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt leiab kohus, et S.-M.K.u varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on eestkoste seadmine põhjendatud ja vajalik. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostet vajavat isikut isiklikult ära, kuna S.-M.K. ei ole ilmselt võimeline kõne puudumise tõttu oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 2). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja

200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2-09-47680

Kuna antud asjas ei ole avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu tasunud, tuleb kohtu hinnangul eeltoodu alusel avaldajalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 200 krooni.

Reena Undrest kohtunik