3-09-337/132 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-337

Haldusasi

OÜ

Revalhaus

Kinnisvara

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.10.2008

maksuotsuse nr 12-5/875 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. detsembril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Revalhaus Kinnisvara;

Esindaja: juh. liige Arvo Klaas;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Martin Aas.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) 16.10.2008

maksuotsusega nr 12-5/875 määrati OÜ-le Revalhaus Kinnisvara täiendavalt tasumiseks

käibemaksu 1 915 147 krooni ja tulumaksu 2 319 048 krooni.

2. Maksuhaldur leidis, et OÜ-I Revalhaus Kinnisvara tekkis maksuvaba käive kinnistute müügist.

Perioodil veebruar kuni detsember 2003 deklareeris OÜ Revalhaus Kinnisvara

käibedeklaratsioonides maksuvaba käivet kokku summas 6 142 806 krooni, sh 4 742 806 krooni

ulatuses käivet Ühisliisingu AS-lt liisitud kinnistute müügist ja 1 400 000 krooni ulatuses käivet

kinnistute müügist. Kontrollimise tulemusena leidis maksuhaldur, et OÜ-l Revalhaus Kinnisvara

tuleb deklareerida maksuvaba käivet kokku 36 356 754 krooni, millest OÜ Revalhaus Kinnisvara oli

jätnud deklareerimata 30 213 948 krooni ja deklareerinud 6 142 806 krooni. Deklareerimata käibest

oli maksuotsuse kohaselt 15 084 119 krooni käive, mis tekkis Ühisliisingu AS-lt liisitud kinnistute

müügist ja 15 277 329 krooni käive, mis tekkis OÜ-le Revalhaus kuulunud kinnistute müügist ja -

147 500 krooni käive, mis tekkis OÜ-le Revalhaus Kinnisvara kinnistute eest tehtud ettemaksete

tagastamisest.

3. Perioodil

veebruar

kuni

detsember

2003

deklareeris

OÜ

Revalhaus

Kinnisvara

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu summas 2 102 684 krooni. Maksuotsuses leiti, et

deklareerida tuleks hoopis 59 442 krooni sisendkäibemaksu ja 2 043 242 krooni on deklareeritud

sisendkäibemaksuna ülearuselt. Maksustamisperioodil veebruar kuni detsember 2003 tekkis OÜ-l

Revalhaus Kinnisvara nii maksustatav kui maksuvaba käive. Maksuotsuses leiti, et sisendkäibemaks

kulutustelt, mis oli tehtud maksuvaba käibe tekkeks, ei kuulu mahaarvamisele. Kuna kõik kulud,

mis olid tehtud perioodil veebruar kuni detsember 2003, olid juhatuse liikme Arvo Klaasi

06.09.2005 antud ütluste kohaselt tehtud Soosepa elurajooni kinnistute (ehk siis maksuvaba käibe)

tarbeks, ei kuulu sisendkäibemaks nendelt mahaarvamisele. Maksuotsuses leiti, et sisendkäibemaks,

mis oli tehtud kulutustelt nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, kuulus mahaarvamisele

proportsionaalselt: OÜ Revalhaus käive oli kontrolliperioodil veebruar kuni detsember 2003

38 947 555 krooni, millest maksuvaba käive 36 356 754 krooni ja 18% maksustatav käive 2 590 801

krooni. Üldkulud, mis on tehtud mõlema käibe tekkimiseks, olid 459 765 krooni, millele on lisatud

käibemaksu summas 85 527 krooni. Maksuotsuses leiti, et käibemaksuseadus (edaspidi KMS)

võimaldab maha arvata sellest 59 442 krooni.

4. Sisendkäibemaks summas 2 043 242, mis ei kuulu maksuotsuse kohaselt mahaarvamisele,

koosneb suuremas osas OÜ Bergstein ja OÜ Verpo Ehitus nimel esitatud arvete

sisendkäibemaksust summas 1 820 826 krooni. Maksuotsuse punktis 2.1.1. leiti, et nimetatud

tehinguid tegelikkuses ei toimunud, mistõttu ei kuuluks neilt sisendkäibemaks mahaarvamisele ka

juhul, kui OÜ-l Revalhaus oleks tekkinud vastavas osas maksustatav käive. Maksuotsuses leiti, et

OÜ-l Bergstein ja OÜ-l Verpo Ehitus puudus reaalne majandustegevus. Ka OÜ Revalhaus

Kinnisvara juhatuse liige Arvo Klaas kinnitas maksuhaldurile, et osaühing ei ole OÜ-ga Bergstein

ega ka OÜ-ga Verpo Ehitus tehinguid teinud (kinnitas, et puudus ka objekt, kus teha sellises mahus

töid). Arvo Klaas kinnitas, et kõik tööd, mis Soosepa elurajoonis tehtu, teostati juba 2000 või 2001

aastal, seega enne seda, kui OÜ Revalhaus Kinnisvara objekti haldama asus.

5. Tulumaksu tasumise kohustuse osas leiti maksuotsuses, et kontrolliperioodil veebruar kuni

detsember 2003 ei deklareerinud OÜ Revalhaus Kinnisvara ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid

ning ei ole arvestanud tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kontrollimise

tulemusena selgus, et OÜ Revalhaus Kinnisvara on perioodil veebruar kuni detsember 2003 teinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 6 600 368 krooni, sh:

• 600 000 krooni tehingutelt OÜ-ga Bergstein (maksuotsuse I osa punkt 2.1.1.1);

• 5 648 600 krooni tehingutest OÜ-ga Verpo Ehitus (maksuotsuse I osa punkt 2.1.1.2);

• 275 938 krooni OÜ Netmark kontole tehtud ülekannetest (maksuotsuse I osa punkt 2,1,2);

• 75 830 krooni väljamaksetest Arvo Klaasile (maksuotsuse I osa punkt 2.1.3).

OÜ Revalhaus Kinnisvara ei esitanud maksumenetluses dokumente, mille alusel tehti väljamakseid

OÜ-le Netmark summas 275 938 krooni. OÜ Netmark ja OÜ Revalhaus Kinnisvara asusid

kontrolliperioodil aadressil Tallinn, xxxxxxxxxxxx, mis oli samal ajal ühtlasi mõlemas äriühingus

juhatuse liikmeks ja osanikuks olnud Arvo Klaasi koduseks aadressiks. Kontrollitaval perioodil ei

olnud OÜ-l Netmark majandustegevust. Maksuhaldur käsitles kulutusi summas 275 938

ettevõtlusega mitteseotud kuluna, määrates neilt tasumiseks tulumaksu 96 951 krooni. Samuti on

OÜ Revalhaus kontolt tehtud väljamakseid Arvo Klaasi isiklikule kontole kokku summas 106 000

krooni, mille kohta kuludokumente maksuhaldurile ei esitatud. Maksuotsuses käsitleti neid

ettevõtlusega mitteseotud kuludena, millelt määrati tasumiseks tulumaks 26 643 krooni.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

6. OÜ Revalhaus Kinnisvara taotleb maksuotsuse tühistamist. Kirjalikus kaebuses on kaebaja

leidnud, et kaebuse esitaja suhtes jätkati maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) alusel juba

lõpetatud revisjoni ebaseaduslikult. Kaebaja leiab, et revisjoni võimalike uuendamise alusena MKS §

102 lõike 3 punktis 2 sätestatud uus asjaolu, mis on saanud teatavaks kuritoega, milles on alustatud

kriminaalmenetlust, peab olema pandud toime maksukohustuslase enda poolt. Kaebaja tugineb siin

ka Lasse Lehise koostatud Maksuõiguse õpikule.

7. Veel leidis kaebuse esitaja, et maksuotsuse õigusvastasuse toob kaasa see, et kaebuse esitaja

esindaja ei saanud maksumenetluses tutvuda kõikide maksumenetluses kogutud dokumentidega.

Maksumenetluse kontrolltoimik 1 lõppes leheküljega 126 ja kontrolltoimik II algas leheküljega 141,

kusjuures edasi ei olnud kontrolltoimiku II lehekülgi nummerdatud. Kaebuse esitajale selgitas

maksuhaldur, et vahepealsed leheküljed on vaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ega kätke

endas maksustamise aluseks olevat informatsiooni. Politseilt ei antud maksuhaldurile materjale üle

korrektse üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mistõttu maksumaksja ei tea, millised materjalid

maksuhaldurile üle anti. Kaebaja leiab, et seetõttu ei saanud ka oma õigusi maksumenetluses ega saa

ka kohtumenetluses adekvaatselt kaitsta.

8. Kaebaja leiab ka, et maksuotsus on sisuliselt õigusvastane. Seoses käibemaksukohustusega viitab

kaebuse esitaja sellele, et maksuotsuse leheküljel 15 on kvalifitseerinud maksuhaldur maksuvaba

käibe vastavalt käibemaksuseaduse § 18, samuti on eelnevalt viidatud KMS § 18 lõike 2 punktile 3.

Kaebaja leiab, et õige säte olnuks KMS § 16 lg 2 p 3, mis sätestab maksuvaba käibe kinnisasja või

selle osa võõrandamisel.

9. Seoses tulumaksukohustusega leiab kaebuse esitaja, et maksumenetluses kogutud materjalide

alusel ei ole võimalik võtta seisukohta selles, millistest tõenditest tulenevalt on tulumaks määratud

ning seetõttu puudub maksukohustuslasel võimalus oma õiguste kaitseks.

10. Veel leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole põhjendanud 6-aastase aegumistähtaja

kohaldamist ehk et ei ole tõendatud maksukohustuslase tahtlus maksude vähem deklareerimisel ja

tasumata jätmisel.

11. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja juhatuse liige Arvo Klaas, et OÜ Revalhaus Kinnisvara

maksukohustused on tekkinud seoses kontrolliperioodil teiseks juhatuse liikmeks olnud Jürgen

Järvik’u tegevusega. Arvo Klaas on pöördunud politseisse, et Jürgen Järviku suhtes algatataks

kriminaalasi. Selle asemel on aga politsei edastanud materjalid maksuhaldurile ja OÜ-le Revalhaus

Kinnisvara on määratud tasumiseks täiendavad maksud. Kaebuse esitaja leiab, et Jürgen Järvik

peaks isiklikult vastutama OÜ-le Revalhaus Kinnisvara tekitatud kahju eest ja tema suhtes tuleks

teha vastutusotsus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) alustas 10.05.2005 korraldusega revisjoni OÜ Revalhaus

Kinnisvara suhtes. Revisjoni algatamise ajendiks oli Põhja Politseiprefektuuri (edaspidi PP)

26.04.2005 taotlus. Kolmandatelt isikutelt vajalik teave oli PP-l olemas, kuid kriminaalmenetluse

huvides ta seda maksuhaldurile ei avaldanud. Sellises olukorras oli maksuhalduril võimalik tõde välja

selgitada ja 18.10.2005 taotlusega palus maksuhaldur kriminaalmenetluse huvides maksurevisjoni

mitte edasi menetleda ja koostada maksuarvestus, mida PMTK 30.11.2005 ka tegi (maksuarvestus

nr 706). Samal kuupäeval saadeti kaebuse esitajale teade tema kohta maksurevisjoni lõpetamisest,

viidates ka MKS § 102 sätestatud revisjoni uuendamise võimalustele. PP andis kriminaalmenetluse

materjalid maksuhaldurile üle 05.11.2007 üleandmis-vastuvõtmisaktiga, maksuhaldur jätkas MKS §

102 lg 3 p 2 alusel revisjoni ja koostas 09.06.2008 revisjoniakti nr 12-3/454, mille alusel peale

kaebuse esitaja poolt eriarvamuse esitamist ka 16.10.2008 maksuotsuse.

13. Revisjoni uuendamisega seoses leiab vastustaja Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-120-03. milles

leiti, et maksukuriteo tunnustel kriminaalasja alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud

maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kriminaalmenetluse ülesanne ei ole asendada

maksumenetlust. Vastustaja viitab sellele, et süüdistusaktist tulenevalt eraldati kriminaalasjast nr

052300100220 eraldi menetlusse kaebuse esitaja suhtes (maksude arvestamise kohta), numbriga

06230101421. Nimetatud toimiku materjalide ärakirjad edastati ka maksuhaldurile.

14. Seoses käibemaksukohustusega viitab vastustaja sellele, et maksurevisjoni ajal kehtis KMS

varasem redaktsioon, mistõttu on viited KMS §-le 18 õigustatud.

15. Tulumaksukohustusega seoses leiab vastustaja, et kaebuse esitaja vastuväited on formaalsed

ning ta ei ole vaidlustanud ühegi tõendi hindamist sisuliselt.

16. Seoses kaebuse esitaja tahtlusega leiab vastustaja, et tahtlus tuleneb maksuhalduri tuvastatud

asjaoludest, kaebuse esitaja õigusrikkumise iseloomust ja tehtud tehingutest tervikuna. Fiktiivsed

tehingud ja ilma raamatupidamise algdokumentideta tehtud väljamaksed ei saa olla tehtud muidu

kui tahtlikult. Maksukohustuslane ei ole ise tõendanud, et ta ei olnud rikkumistest teadlik või ei

pannud neid toime teadlikult. Ainuüksi tahtluse piisav kirjeldamata jätmine maksuotsuses ei ole 3-

aastase aegumistähtaja kohaldamise aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-04-378).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on

järgmised.

18. Kaebuse esitaja ei ole käibemaksu ja tulumaksu määramisele sisulisi vastuväiteid esitanud, olles

keskendunud asjaolule, kas juhatuse liikme Jürgen Järviku tegevuse tõttu peab OÜ Revalhaus

Kinnisvara vähem makstud maksud tasuma OÜ Revalhaus Kinnisvara, samuti mõningatele

maksumenetluslikele küsimustele: kas maksuhalduril oli õigus lõpetatud revisjoni uuesti alustada;

kas maksuotsus on ebaseaduslik põhjusel, et kõiki maksumenetluse dokumente kaebuse esitajale ei

tutvustatud; ja kas maksuhaldur oleks pidanud tegema hoopis vastutusotsuse endisele juhatuse

liikmele Jürgen Järvikule.

19. Esmalt käsitleb kohus revisjoni jätkamise võimalikkust. Esiteks leiab kohus, et MKS § 102 lg 3

puntki 2 mõte ei ole see, et kriminaalmenetluses, mille tulemusena saab maksuhaldurile teatavaks

mingi uus asjaolu, peaks maksukohustuslane olema kahtlustatav. Sättest endast sellist järeldust ei

tulene (MKS § 102 lg 3 punkt 2 nimetab vaid uut asjaolu, kui see on tuvastatud seoses kuriteoga,

milles on alustatud kriminaalmenetlust). Kohtu hinnangul on sätte mõte selles, et

kriminaalmenetluses võib olla kogutud materjale, millest tuleneb isiku maksukohustus, kuid

kriminaalmenetluse huvides ei pruugi need materjalid olla maksuhaldurile kättesaadavad. Kuna aga

maksumenetlus ja kriminaalmenetlus on iseseisvad, nende eesmärk on erinev (kriminaalmenetluses

anda karistusõiguslik hinnang maksupettusele, maksumenetluse eesmärk aga tuvastada

maksukohustus, kus tahtlus on oluline vaid aegumistähtaja määratlemisel) ning ei dubleeri üksteist,

ei saaks pidada lubatavaks olukorda, kus kriminaalmenetluse tõttu jääks isikul maksude tasumise

kohustus kandmata. Sel põhjusel leiab kohus, et MKS §102 lg 2 puntki 3 mõte ei ole siduda

maksumenetluse uuendamist vaid maksukohustuslase enda suhtes peetava kriminaalmenetlusega,

vaid uuendamise aluseks saab olla mistahes kriminaalmenetlus, kui selle raames on kogutud isiku

maksude tasumise kohustuse kohta tõendeid. Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks on sündmus,

selle toimepannud isik selgub reeglina alles hiljem ning vahel võib juhtuda, et isikut ei tuvastatagi ja

kedagi vastutusele ei võeta. Maksurevisjoni uuendamise alusena on oluline kriminaalmenetluses

kogutud teave, mitte isik, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav. Eeltoodud põhjendustel ei

nõustu kohus ka kaebaja viidatud Lasse Lehise maksuõiguse õpikus toodud seisukohtadega. Lisaks

eelnevale viitab vastustaja sellele, et süüdistusaktist tulenevalt eraldati kriminaalasjast nr

052300100220 eraldi menetlusse kriminaalasi OÜ Revalhaus Kinnisvara suhtes (maksude

arvestamise kohta), numbriga 06230101421 (IV kd lk 162) ning et selle toimiku materjalide

ärakirjad edastati ka maksuhaldurile.

20. Vaidlust ei ole selles, et kontrolliperioodil veebruar kuni detsember 2003 oli OÜ-l Revalhaus

Kinnisvara kaks juhatuse liiget – Arvo Klaas ja Jürgen Järvik – kellel mõlemal olid võrdsed õigused

äriühingu juhtimiseks ja esindamiseks. Kohus rõhutab, et asjaolu, kui üks juhatuse liige teeb

tehinguid, millest teine juhatuse liige ei tea või mida ta heaks ei kiida, siis tegemist on äriühingu

siseste suhetega. Tõepoolest, karistusseadustik näeb ette võimaluse alustada juhatuse liikme suhtes

kriminaalasi ametiseisundi kuritarvitamise eest, kuid isegi kui kohus tuvastab ametiseisundi

kuritarvitamise ja mõistab juhatuse liikme selles kuriteos süüdi, ei näe maksukohustusi reguleerivad

õigusaktid ette maksuhaldurile võimalust jätta maksud äriühingule määramata. Oluline on, et

maksukohustuslaseks on käesoleval juhul OÜ Revalhaus Kinnisvara, mitte Arvo Klaas. Tehinguid

OÜ Revalhaus Kinnisvara nimel said teha nii Arvo Klaas kui Jürgen Järvik. Asjaolu, et Arvo Klaas

ise ei olnud nende tehingutega seotud, ei vabasta OÜ-d Revalhaus Kinnisvara maksude tasumise

kohustusest tehtud tehingutest tulenevalt. Niisamuti ei mõjuta Arvo Klaasi teadmised tehingutest

aegumistähtaega, kuna ilmselgelt on teine juhatuse liige Jürgen Järvik pannud fiktiivsed tehingud

toime tahtlikult.

21. Lisaks eelnevale ei ole Arvo Klaasile endale või tema osalusega teisele äriühingule OÜ Netmark

tehtud väljamaksed, mille osas puudusid raamatupidamisdokumendid, seotud Jürgen Järviku, vaid

Arvo Klaasi enda tegevusega. Nii ei ole võimalik väita, et Arvo Klaasil OÜ Revalhaus Kinnisvara

maksukohustuse tekkes mingit rolli ei olnud. Aga nagu kohus eelnevalt märkis, on

maksukohuslaseks äriühing ning kuna üks juhatuse liige oma tegevusega maksude tasumise

kohustuse äriühingule tekitas, tuleb äriühingule need maksud ka tasumiseks määrata. Kohus

mõistab iseenesest juhatuse liikme Arvo Klaasi pahameelt teise juhatuse liikme Jürgen Järviku

tegevuse aadressil, kuid siin on OÜ-l Revalhaus Kinnisvara võimalik Jürgen Järvikult mõista välja

äriühingule tekitatud kahju ning äriühingu arvelt alusetu rikastumine tsiviilõiguses sätestatud alustel.

Äripartneri valimine kätkeb endas alati teatud äririski ja tekitatud kahju hüvitamiseks on nähtud ette

õiguskaitsevahendid, kuid kui juhatuse liige tekitas kohustusi enda esindatud äriühingule, tuleb

äriühingul need kohustused kanda ja alles siis saba äriühing esitada oma nõuded juhatuse liikme

vastu. MKS ei sisalda piiranguid äriühingu maksukohustusega seoses tulenevalt juhatuse liikme

volituste ületamisest.

22. Mis puudutab asjaolu, et maksurevisjoni teine toimik oli nummerdamata ja sealt puudus 15

lehekülge materjali, leiab kohus, et kuivõrd maksuotsuses ei ole tuginetud sellistele tõenditele, mida

ei oleks kaebuse esitajale tutvustatud, on kaebuse esitaja väited oma õiguste kaitsmise võimatusest

alusetud. Mõistagi on taunimist väärt, et maksurevisjoni toimikust on mõned nö majasisesed

tööpaberid välja võetud ning et toimik ei ole ühtselt nummerdatud, kuid kohtule ei nähtu siiski, et

maksuhaldur oleks tuginenud mingitele asjas sisulist tähtsust omavatele ja kaebaja eest varjatud

dokumentidele. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tõendit, millele oleks revisjoniaktis või

maksuotsuses tuginetud, kuid mis oleks jäänud talle kättesaamatuks. Seega ei tulene kaebaja

eeltoodud etteheidetest maksuotsuse õigusvastasust.

23. Kuna kaebuse esitaja ei ole toonud välja sisulisi asjaolusid, mille tõttu on käibe- või tulumaksu

määratud valesti, siis ei asu kohus maksuotsuses sellega seoses toodud arutluskäike ja metoodikat

üle analüüsima. Maksuotsus on selles osas ülevaatlik ning selge, mistõttu tuleb käibe- ja tulumaksu

kohustuse suuruse väljaarvestamist pidada õiguspäraseks. Vahetult enne istungit on kaebuse esitaja

esitanud taotluse viia läbi paikvaatlus selleks, et tuvastada, et töid maksuotsuses fiktiivseks loetud

tehingute alusel siiski tehti. Kohus jättis selle taotluse istungil rahuldamata, kuna selline vaatlus ei

tõendaks, kas töid tehti 2003 aastal või varem ja kelle poolt. Küll aga on Arvo Klaas

maksumenetluses korduvalt ise kinnitanud, et kontrolliperioodil OÜ Revalhaus Kinnisvara OÜ-ga

Verpo Ehitus ja OÜ-ga Bergstein tehinguid tehtud ei ole. Kohus leiab, et maksuotsuses on seda

asjaolu piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selle kinnituseks kolmandatelt isikutelt (nt M. K.) teavet

kogutud. OÜ-ga Verpo Ehitus ja OÜ-ga Bergstein tehtud tehingute fiktiivsuses ei ole põhjust

kahelda.

24. Seoses 6-aastase aegumistähtaja kohaldamisega nõustub kohus vastustajaga, et fiktiivsed

tehingud ja ilma raamatupidamise algdokumentideta tehtud väljamaksed ei saa olla tehtud muidu

kui tahtlikult. Maksukohustuslane ei ole ise tõendanud, et ta ei olnud rikkumistest teadlik või ei

pannud neid toime teadlikult. Ainuüksi tahtluse piisav kirjeldamata jätmine maksuotsuses ei ole 3-

aastase aegumistähtaja kohaldamise aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-04-378).

25. Kaebuse esitaja leidis ka istungil, et maksuhaldur oleks pidanud tegema Jürgen Järvikule kui

kaebuse esitaja endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse. Vastutusotsuse tegemise õigusliku aluse

annab MKS § 96 lõige 1: maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

vastutusotsuse, mis peab vastama MKS §-s 96 toodud tingimustele. Juhatuse liikme solidaarne

vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, see tähendab, et

kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse

saatust. Vastutusotsuse sisuks on maksuvõla sissenõudmine. Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks

saab olla kehtiv maksuvõlg (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Nii ei piira

vastutusotsuse tulevikus tegemise võimalus maksuhalduri õigust määrata makse tasumiseks

äriühingule. Vastutusotsuse tegemine on erand äriühingu piiratud vastutusest ja seda kohaldatakse

praktikas harva. Äriühingul säilib võimalus esitada tsiviilõiguslik nõue endise juhatuse liikme vastu,

mida kohus eespool ka analüüsis.

26. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule cd-plaadil helisalvestised vestlustest PMTK revidentidega,

kuid kuna nimetatud salvestised ei oma käesolevas asjas lahendamist vajavate küsimuste osas

tõenduslikku teavet, siis kohus salvestistes talletatud teavet analüüsima ei asu.

27. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik