2-09-49081/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Raivo Einula Otsuse Otsuse Otsuse Otsuse avalikult teatavaks avalikult teatavaks avalikult teatavaks avalikult teatavaks tegemise tegemise tegemise tegemise aeg ja koht aeg ja koht aeg ja koht aeg ja koht

6. jaanuaril 2010 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-09-49081 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi PA PA PA PA hagi hagi hagi hagi MK MK MK MK vas vas vas vastu elatise väljamõistmiseks tu elatise väljamõistmiseks tu elatise väljamõistmiseks tu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise poolte alaealise poolte alaealise poolte alaealise lapse lapse lapse lapse CK CK CK CK ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: PA(i.k. XXX elukoht XXX) Kostja: MK(i.k. XXX elukoht XXX) Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1. Hagi rahuldada.

1. Hagi rahuldada.

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista

2. Välja mõista

2. Välja mõista

2. Välja mõista MK MK MK MK’ i ’ i ’ i ’ ilt lt lt lt elatusraha tema elatusraha tema elatusraha tema elatusraha tema alaealise alaealise alaealise alaealise tütre tütre tütre tütre CK CK CK CK, sünd. , sünd. , sünd. , sünd. XXX XXX XXX XXX.a., .a., .a., .a., ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks PA PA PA PAkasuks kasuks kasuks kasuks summas 2175. summas 2175. summas 2175. summas 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) k (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) k (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) k (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates rooni kuus alates rooni kuus alates rooni kuus alates 1. 1. 1. 1.10.200 0.200 0.200 0.2009.a., s.o. alates avalduse kohtusse esitamisest kuni .a., s.o. alates avalduse kohtusse esitamisest kuni .a., s.o. alates avalduse kohtusse esitamisest kuni .a., s.o. alates avalduse kohtusse esitamisest kuni XXX XXX XXX XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks .a., s.o. kuni lapse täisealiseks .a., s.o. kuni lapse täisealiseks .a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni saamiseni saamiseni saamiseni või kuni elatusraha suuruse muutmiseni või kuni elatusraha suuruse muutmiseni või kuni elatusraha suuruse muutmiseni või kuni elatusraha suuruse muutmiseni.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Lk 2 (5) taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud aidlustamata asjaolud aidlustamata asjaolud aidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik. ja menetluse varasem käik. ja menetluse varasem käik. ja menetluse varasem käik.

1. Poolte kooselust sündis XXX.a. tütar CK.

2. Laps elab koos emaga.

3. 29.09.2009.a. esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks.

4. Kohus võttis PA hagi MK vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks menetlusse 02.10.2009.a. määrusega.

Hageja nõu Hageja nõu Hageja nõu Hageja nõuded kostja vastu d kostja vastu d kostja vastu d kostja vastu ja ja ja ja nende nende nende nende põhjendused põhjendused põhjendused põhjendused

1. Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 3000.- krooni kuus arvestades ajaoluga, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma tulumaksu. Hageja väitis, et kostja ei ole last materiaalselt toetanud alates jaanuarist 2009, mil perekond läks lahku ja hageja koos lapsega kolis kostja elukohast ära. Pärast seda on kostja toetanud last materiaalselt, ostes talle riideid ja koolitarbeid.

2. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5560 - 6560 krooni, millest

700 krooni moodustab eluasemekulu, 1000 - 1500 krooni kulub toidu ostmiseks,

100 krooni transpordile, 100 krooni tervishoiule, 60 krooni hügieenitarvetele, 500 krooni lapse koolikohustuse täitmiseks ning 500 - 1000 krooni riietele ja jalanõudele. Peale selle on hageja nimetanud muid vältimatuid püsikulutusi 2600 krooni kuus, mille all tuleb mõista hagiavalduse p 13 kohaselt krediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Kohtuistungil 09.12.2009 kinnitas hageja, et on nõus ka sellega, kui kostjalt mõistetakse välja minimaalne elatusraha ja ta soovis elatist alates 01.10.2009.

3. Hageja ainsaks sissetulekuks on peretoetus ja töötu abiraha. Hageja ei tööta.

4. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse koopia, eluasemekulusid kinnitavate arvete koopiad, laenulepingu koopiad ja laenu tagasimaksmise graafiku koopia.

Kostja vastuväited Kostja vastuväited Kostja vastuväited Kostja vastuväited ja ja ja ja põhjendused põhjendused põhjendused põhjendused

1. Kostja esitas hagile järgmised kirjalikud vastuväited: 1) kostja ei tunnista haginõuet, kuna see on eksitav ja ebatäpne, samuti on osa hagis esitatud väiteid solvavad ja pahatahtlikud; 2) kostja on nõus kirjaliku menetlusega, samuti asja läbivaatamisega kohtuistungil, esmatähtsaks peab kostja asja lahendamist lapse huvidest lähtuvalt; 3) seni kui laps elab oma ema juures on kostja nõus kandma suurema osa, vajadusel ka kõik lapsega seotud kulutustest, kuid kostja ei taha raha maksta hagejale, kuna kardab, et seda raha ei kasutata lapse heaks, so tema ülalpidamiskulutuste katmiseks; 4) tundes hagejat leiab kostja, et hageja rahaprobleemid ei lõpe ilmselt kunagi; 5) lapse kasvatamiseks ja tema heaolu tagamiseks on tarvis palju enamat kui ainult raha.

Lk 3 (5)

2. Kohtus ei olnud kostja nõus kompromissiga, ka mitte siis, kui hageja nõustus nõuet vähendama ja avaldas korduvalt, et ei soovigi kostjalt rohkem ülalpidamist lapsele kui minimaalmääras. Kostja kinnitas, et ta ei tööta ja püsivat sissetulekut ei oma. Mittetöötamise kinnituseks kostja kohtule dokumentaalset tõendit ei esitanud. Kostja kinnitas kohtus, et lapsel on oma pangakonto, kui lapsel on raha juurde vaja, ta saab isale helistada ja saab raha juurde.3000 krooni kuus ei ole kostja nõus maksma elatist. Kostja ei osanud hinnata, kas lapse osa eluasemekuludes moodustab 700 krooni kuus. Ta oli nõus, et lapse toidule kulub ca 1500 krooni kuus, transpordile 100 krooni kuus, tervishoiule 100 krooni kuus; hügieeniks võiks kuluda isegi rohkem kui hageja poolt näidatud 60 krooni kuus. Riiete-jalatsite peale näidatud kulutuste suurusega on kostja nõus, samuti kooli jaos 500 kroonise väljaminekuga kuus.

Ko Ko Ko Kohtuotsuse põhjendused htuotsuse põhjendused htuotsuse põhjendused htuotsuse põhjendused

1. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

2. Pooled ei vaidle selle üle, et - CK on poolte XXX.a. sündinud ühine alaealine laps, kes elab koos emaga, kuid kelle ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. - hageja ainukeseks sissetulekuks on riigilt saadava peretoetus ning töötu abiraha - kostja on lapsele ostnud riideid jm vajalikke esemeid - püsivalt, korrapäraselt kostja ei ole hagejale raha andnud lapse vajaduste katmiseks

3. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse poole omaksvõttu teise poole poolt esiletoodud faktilise asjaolu kohta kuni vastaspoolt seda faktilist asjaolu selgesõnaliselt ei vaidlusta ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

4. Eelpoolnimetatud asjaolusid kostja vaidlustanud ei ole. Asjade muretsemist lapsele kostja poolt aeg-ajalt on hageja kinnitanud .

5. Kuna kostja on omaks võtnud, et lapse jaoks on ülalpidamist vaja, ta raha hagejale andnud ei ole, vaid muretsenud riideid jm esemeid, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures summas on lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ning kui palju nendest kuludest peaks elatusrahana kandma kostja.

7. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest ning sama seaduse §- st 70 lg 1.

8. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

9. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

10. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega.

Lk 4 (5)

11. Kõigepealt koosnevad igakuised lapse ülalpidamiskulud kulutustest, mille üle pooled ei vaidle. Need on lapse eluasemekulu 700 krooni, toiduraha 1500 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, transpordile 100 krooni, kooli jaoks 500 krooni, riietele-jalatsitele 500-1000 krooni ja kulutused hügieenitarvetele 60 krooni, so ca 4000 krooni kuus, miks on lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus.

12. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel juhinduda lapsele tulevikus lisanduvatest kulutustest, s.o. näiteks lasteaiamaksust või koolikohustuse täitmisega seonduvatest kulutustest. Vaidlustamata asjaolu on see, et lapse ülalpidamiskulud lapse kasvades suurenevad. Kui lapsest lahus elav vanem ise vabatahtlikult elatist suuremas summas seetõttu nõus maksma ei ole, on last kasvataval vanemal õigus nõuda kohtu kaudu elatise suuruse muutmist PKS § 61 lg 3 alusel.

13. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles, kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma.

14. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses vaid hageja eluasemekulude suurust tõendavad arved. Muid tõendeid pooled ei ole esitanud ega taotlenud kohtu kaudu nende kogumist.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla PKS § 61 lg 4 sätestatud minimaalmäära. Kohus leiab, et kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta või selle puudumise kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool ühe lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut.

16. Arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista käesoleval ajal üksnes PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimumsummas, milleks on ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käeoleval ajal 2175 krooni, tuleb hagi selles ka rahuldada. Elatise alla alammäära võib kohus välja mõista kohustatud isikult üksnes siis kui kostjal oleks teine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel miinimumsummas vähemkindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem kellelt elatist nõutakse oleks töövõimetu või kui lapsel endal olev piisav sissetulek või ilmneksid muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud nagu sätestab PKS § 61 lg 5 ja lg 6. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Üksnes kostja ajutine tööta olemine või töötu abiraha saamine ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks kostja võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kummagi vanema õigust teha lapsele kulutusi summas, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetud elatise määra, kui neil selleks võimalusi on.

17. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette PKS §

61 lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2 175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4 350 krooni. Üksnes juhul kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui PKS § 61 lg 4 sätestatud määr.

18. Asjaolu, et kostja kahtleb, kas temalt väljamõistetav elatusraha kasutab hageja lapse huvides, ei saa omada otsuse tegemisel tähtsust. Niisugune väide on

Lk 5 (5) asjakohatu. Kohus ei võta elatise väljamõistmise nõudes kohtuotsuse tegemisel arvesse kostja poolt esiletoodud väiteid lapse huvides vajaminevate kulutuste osalisest katmisest vabatahtlikult, sest see ei anna alust elatis välja mõistmata jätta. Poolte suhete lõppemise asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, samuti isa ja lapse vahel suhtlemise võimaldamine. Kui kostja leiab, et hageja rikub tema õigust piisaval määral oma lapsega suhelda ja tema kasvatamises osaleda on tal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtusse hagita perekonnaasjana

19. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatusraha 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest, so 01.10.2009.a.

20. Seejuures arvestab kohus, et kostja on miinimumilähedase elatise suurusega menetluse käigus sisuliselt nõustunud ja arvestades tema materiaalseid võimalusi, võimeline seda ka lapse ülalpidamiseks maksma. Kostja on aktsepteerinud hagiavalduses esitatud kulutuste suurust lapse ülalpidamiseks kuus. Elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks igakuiselt minimaalmääras on kohtu arvates mõistlik ja ka reaalselt täidetav. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole hagejale raha andnud lapse ülalpidamiseks. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3).

Menetluskulud Menetluskulud Menetluskulud Menetluskulud.

1. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

2. Kohtuväliseid menetluskulusid pooltel samuti ei ole.

Raivo Einula Kohtunik