2-09-38735/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2010.a, kell 11.00 kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-38735 Tsiviilasi TA´i hagi VA´i vastu elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamine

28. detsember 2009.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TA (sünd. xxx.a, elukoht xxx) Kostja: VA (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt VA´ilt hageja TA´i kasuks ülalpidamiseks elatis 3 000,00 (kolm tuhat) krooni kuus alates 03.01.2009.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni.

3. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus 3 000,00 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Hageja nõue ja selle põhjendused 06.08.2009.a. esitas TA hagi VA´i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 21.08.2007.a otsusega hageja ema T A kasuks välja elatis kostjalt hageja TA´i ülalpidamiseks alates 28.05.2007.a kuni TA´i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.01.2009.a. Hageja on täisealine, kuid õpib käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga Tallinna Gümnaasiumis. Seega ei saa hageja tööle asuda ega iseseisvat elatist teenida. Hageja elab koos emaga. Seoses eeltooduga palus hageja ülalpidamise saamiseks kostjalt välja mõista elatis summas 3 000.00 krooni kuus alates 03.01.2009.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse 28.12.2009.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätteantuks, kuivõrd hagimaterjalid ja kohtukutse on kätte toimetatud kostja eluruumis seal elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja 28.12.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja menetluskulusid ei nõua.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 järgi mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 3 000,00 krooni kuus alates 03.01.2009.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis summas 3 000,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja menetluskulusid ei nõua. Seega menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar