2-08-66132/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-66132

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-66132 Tsiviilasi AS EMT hagi Sergey Pleshkov’i vastu 7684,24 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5015,14 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); - kostja Sergey Pleshkov RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Sergey Pleshkov’ilt AS EMT kasuks 20.01.2007 sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevus 7684,24 krooni, millest põhinõue on 5015,14 krooni, viivisenõue 2194,10 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Sergey Pleshkov’i kanda. Välja mõista Sergey Pleshkov’ilt AS EMT kasuks menetluskulud 1410 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni, postikulu 60 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1700 krooni, kokku seega 2110 krooni.

Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (postikulud ja esindajate kulud). Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on hageja postikulud summas 60 krooni ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista postikulu 60 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1000 krooni.

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 1410 krooni (350 + 60 + 1000). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 1410 krooni.

Kohtunik