2-09-60217/5 · 2-09-60217/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-09-60217/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.detsember

detsember

detsember 2009.a., Rakvere Koh

2009.a., Rakvere Koh

2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

tumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09

09-602

0217

Tsiviilasi

Hagihind

Swedbank

Swedbank Liising AS hagi

Liising AS hagi

Liising AS hagi M

M

M M

M

M vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse 15 922

15 922

krooni ja

krooni ja 29

29 senti nõudes.

senti nõudes.

14 997

997 krooni.

krooni.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: Swedbank

Swedbank

Swedbank Liising AS

Liising AS

Liising AS (e

(e

(endine nimi

ndine nimi

ndine nimi AS Hansa

AS Hansa

Liising Eesti

Liising Eesti), reg.kood 10

, reg.kood 10

, reg.kood 10434248

434248

434248, asukoht Liivalaia 8, 150

, asukoht Liivalaia 8, 150

, asukoht Liivalaia 8, 15039

Tallinn,

esindaja volikirja alusel

esindaja volikirja alusel jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5,

jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5,

Jõhvi 41592, Ida

Jõhvi 41592, Ida-Virumaa.

Virumaa.

Kostja:

Kostja: M M

M M

M M, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

Eelmenetl

Eelmenetluses

uses

uses 31.12.2009.a.

.2009.a.

RESOLUTSIOON:

rahuldada

rahuldada Swedbank Liising AS hagi

Swedbank Liising AS hagi

Swedbank Liising AS hagi M M

M M

M M vastu võlgnevuse 15 922 krooni ja 29 senti

vastu võlgnevuse 15 922 krooni ja 29 senti

nõudes

nõudes tervikuna

tervikuna

tervikuna tagaseljaotsusega.

tagaseljaotsusega.

Väl

Välja mõista

ja mõista

ja mõista M M

M M

M M’lt (

’lt (

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) Swedbank

) Swedbank

) Swedbank Liising AS

Liising AS

Liising AS kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks

15 922

922 (viisteist

viisteist

viisteist tuhat

tuhat

tuhat üheksa

üheksa

üheksasada

sada

sada kaks

kaks

kakskümmend

kümmend

kümmend kaks

aks

aks) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 29

29 senti

senti

senti. . . .

Jätta me

Jätta menetluskulud kostja kanda.

netluskulud kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuluks

Määrata hageja menetluskuluks 3

3 250

50 ( ( ( (kolm

kolm

kolm tuhat

tuhat

tuhat kaks

kaks

kakssada

sada

sada viis

viis

viiskümmend

kümmend

kümmend) krooni ning

) krooni ning

mõista see summa välja

mõista see summa välja M M

M M

M M’lt (

’lt (

’lt (isikukood

isikukood

isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) Swedbank Liising AS

) Swedbank Liising AS

) Swedbank Liising AS kasuks ja

kasuks ja

kasuks ja kohtu

kohtu

kohtukulude

kulude

katteks.

Välja mõista

Välja mõista M M

M M

M M’lt

’lt

’lt (i(i(i(isikukood

sikukood

sikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx) Swedbank Liising AS

) Swedbank Liising AS

) Swedbank Liising AS kasuks

kasuks

kasuks alates 1

lates 1

lates 13.11

11.2009.a.

.2009.a.

viivis protsendina põhinõudelt

viivis protsendina põhinõudelt 14 997

997 krooni

krooni

krooni kuni põhinõudesumma t

kuni põhinõudesumma t

kuni põhinõudesumma tasumiseni

asumiseni

ja alates

kohtu

kohtuotsuse

otsuse

otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni

jõustumisest kuni otsuse täitmiseni

jõustumisest kuni otsuse täitmiseni viivis menetluskuludelt 3

viivis menetluskuludelt 3

viivis menetluskuludelt 3 250 krooni

50 krooni

50 krooni VÕS §

VÕS §

113 lg. 1 sätestatud määras

113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas)

(EKP intress + 7% aastas)

(EKP intress + 7% aastas). . . .

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Ko

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

stja võib otsuse peale esitada kaja

stja võib otsuse peale esitada kaja 14

14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib es

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

itada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poole

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

lt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja

I. Asjaolud ja hageja nõue.

nõue.

18.12.2007.a. sõlmisid Enter Itmarket AS ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille

esemeks oli kaup ostuhinnaga 21 108 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli

intressimääraks 17.9% aastas ja igakuine makse 439 krooni ja 75 senti tasumisega iga kuu

15-ndaks kuupäevaks.

Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis alates 15.01.2008 kuni 15.03.2008.a.

maksed tasumata. Kostja on tasunud brutosummast 0 krooni.

24.03.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise lepinguliste kohustuste

täitmise nõudekirja ning palus tasuda võlgnevuse summas 14 päeva jooksul arvates teate

kättesaamisest. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja

lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 30.04.2008.a. ütles hageja lepingu üles.

07.07.2008.a. esitas hageja nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei

saanud kostjale maksekäsku kätte toimetada, mistõttu hageja avaldus jäi maksekäsu

kiirmenetluses rahuldamata. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 15 922 krooni ja 29 senti,

millest põhiosa võlgnevus 14 997 krooni, intressivõlg 875 krooni ja 29 senti, menetlustasu 50

krooni. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud

tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 15

922 krooni ja 29 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates 13.11.2009.a. välja mõista viivis

protsendina põhinõudelt 14 997 krooni kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja

hageja menetluskulud summas 3 250 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS

§-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 94, 102, 113 lg. 1 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, maksegraafik,

üldtingimused, saadetud teatised, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses.

Kohus 19.11.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil

ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali

kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse

saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule

vastanud ei ole, kuigi 30.11.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab

allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale

teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale

on antud aega 30 päeva, mis täitus 30.12.2009.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest.

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1

kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu

eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse

majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui

krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui

krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule

kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396

kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1

kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga

kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda

vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6

järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja

võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on

õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema

intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt

alates 13.11.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja

mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti

määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 3 250 krooni, mis tuleb

kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.

TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada

väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416

sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396, 397 sätteid

ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, §

442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 05.veebruaril 2010.a.

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-09-60217/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text