3-09-2678/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-2678

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus 30. detsembril 2009.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, tutvunud L. L kaebuse materjalidega,

t e g i k i n d l a k s:

17.11.2009 laekus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja L. L kaebus nõuetega:

1) teha kindlaks Eluruumide erastamise seaduse alusel toimunud eluruumide erastamise õigusvastasus nii Eestis kui Tallinnas, P 6-9 korteri asuva korteri puhul; 2) teha kindlaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigusvastasus: 3) hüvitada kaebajale kahju 100 000 krooni.

Faktiliste asjaoludena on teada, et oli kaebaja koos pojaga sisse registreeritud korterisse aadressil P 6 – 9, Tallinnas kuid 19.06.1995.a. avaldaja ja tema poeg A L sõlmisid kokkuleppe, et korteri ostab A L. Kokkuleppe kinnitas munitsipaalettevõte Vanalinna Kinnisvarahaldur direktor R. K. Sellega L. L väitel R. K rikkus kaebaja õigust mõttelisele osale korterist P 6 -9 ning erastamise protseduur tuleb üle vaadata.

Kogutud materjalidest selgub, et on Tallinna Halduskohus juba teinud samas asjas otsuse 26.05.2006 nr 3-05-71. Ka viidatud haldusasjas vaidlustas kaebaja korteri, asukohaga P 6 – 9, Tallinna, erastamise õiguspärasust ja taotles erastamisega tekitatud kahju hüvitamist. Otsus on jõustunud ja seega ei saa kaebaja samas asjas samade taotlustega uuesti kohtu poole pöörduda (HKMS § 11 lg 31 p 2). Erastamismenetluse kehtestamist riigis tervikuna ei saa kaebaja aga vaidlustada, kuna HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste kaitseks. HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tuleb see nõue avaldajale tagastada kuivõrd kaebajal ei saa selles küsimuses ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust.

30.11.2009 on L. L „nõuet suurendanud“, taotledes: enda ja A L vahel 19.06.1995.a. sõlmitud kokkuleppe, et P 6-9 korteri ostab A L õigusvastasuse kindlakstegemist ning tuvastamist, et sellel „kokkuleppel eluruumi erastamiseks … L. L ja A L vahel puudub avalik-õiguslik suhe.“ Kohtu hinnangul on selle nõude puhul tegemist pelgalt algselt esitatud taotluse teha kindlaks P 6-9 korteri erastamise õigusvastasus ümbersõnastusega, mitte põhimõtteliselt uue taotlusega. Ei tähenda avalik-õiguslikku suhte kindlakstegemine ju midagi muud kui sellise faktilise asjaolu kindlakstegemist, kas teatud õigussuhe eksisteerib või mitte, milline teema aga juba on kohtulahendis nr 3-05-71 käsitlemist leidnud. Kohtuotsuse p-s 46 leitakse: „Seega andis L. L 19. juunil 1995.a. kokkuleppega kõik õiguses P 6-9 korteri erastamise suhtes A. Lile ning ainult A. L, mitte L. L, võib olla õigus korteriga tehtud muude erastamistoimingute vaidlustamiseks ja ebaseaduslike toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks.“

Ka A. L kolmas nõude „suurendus“ – teha kindlaks, et Eesti Vabariigis eluruumide erastamise protseduuril puudub avalik-õiguslik suhe ei tähenda sisuliselt muud kui taotlust tuvastada eluruumide erastamise õigusvastasus riigis tervikuna Naga aga eespool märgitud puudub A. L selles küsimuses kaebeõigus. Pealegi on asjas nr 3-05-71 juba leitud, et eluruumide erastamise protseduur ei olnud põhiseadusevastane.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 2, § 11 lg 31 p 5 kohus

m ä ä r a s:

1. Tagastada L. L kaebus läbivaatamatult esitajale ning lõpetada asjas menetlus.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest.

Aivar Koppel, halduskohtunik