2-04-334/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-04-334 (enne 01.01.2006 nr 2-341/04) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. detsembril 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi I P (endine O) hagi S O vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind

180 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I P (endine O) (ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksandr Jefimov (aadress XXX) Kostja: S O (ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Deniss Matvejev (Tulundusühistu (TÜ) ARBITA (rk 10338250, asukoht XXX, e-post: deniss.matvejev@mail.ee) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 30.12.2009, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Poolte esindajad

RESOLUTSIOON

1. I P hagi rahuldada täies ulatuses.

2. Lugeda jagamisele kuuluvaks järgmine I P (endine O) ja S O abielu kestel soetatud ühisvara:

• Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1745109 S O (ik XXX) nimele kantud XXX asuv korteriomand väärtusega 360 000 (kolmsada kuuskümmend tuhat) krooni.

3. Jagada I P (endine O) ja S O abielu kestel soetatud ühisvara selliselt, et:

• jätta S O ainuomandisse Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 1745109 S O (ik XXX) nimele kantud XXX asuv korteriomand väärtusega 360 000 (kolmsada kuuskümmend tuhat) krooni.

4. Lugeda I P (endine O) ja S O osad ühisvaras võrdseks.

5. Mõista S O välja enamsaadud ühisvara arvel I P (endine O) kasuks rahaline hüvitis summas 180 000 (ükssada kaheksakümmend tuhat) krooni.

6. Viru Maakohtu 23.11.2009 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima kuni selle tühistamiseni või asendamiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Kostja menetluskulud (kohtukulud) jätta kostja enda kanda.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude (kohtukulude) katteks 10 580 (kümme tuhat viissada kaheksakümmend) krooni.

3. Mõista kostjalt riigituludesse välja eksperditasu katteks 900 (üheksasada) krooni.

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

2(7)

4. Mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõivu katteks 9 250 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

5. Eksperditasu ja riigilõiv tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB pangas (viitenumber 2900078583) või kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (viitenumber mõlemal juhul 2900072136).

6. Kohtuotsus peale jõustumist saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks riigituludesse väljamõistetud summade osas.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 08.04.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on sõlmitud 16.04.1988 Narvas. Abielust on sündinud kaks last: poeg J O, sünd XXX ja tütar J O, sünd XXX. Alates 1998.a lõpetasid pooled oma abielusuhted ja elasid erinevates tubades, 2004.a jaanuaris võttis kostja hagejalt korteri võtmed ära ning ei anna võimalust korteris elada. Hageja arvas, et abielu jätkamine on võimatu ja soovis jätta endale perekonnanimi ”O”.

Peale selle pooled abielu jooksul omandasid ühisvara kokku summas 316 100 krooni, millest on vallasavara summas 66 100 krooni ja kinnisvara XXX asuva korteriomandi näol maksumusega

250 000 krooni.

Kostja keeldub jagama ühisvara ja lahutama abielu vabatahtlikult, seega hageja on sunnitud pöörduma kohtusse.

Hageja palus lahutada abielu, jätta talle perekonnanimi “O”, lugeda abikaasade osad ühisvaras võrdseteks, jätta korteriomand ja vallasvara kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis.

Narva Linnakohtu 20.04.2004 määrusega vabastati hagejat osaliselt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, kohustades tasuma abielu lahutamise hagi esitamise eest riigilõiv 300 krooni riigituludesse ning vabastades ta ühisvara jagamise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest.

15.09.2006 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse (tl 36-37), kus palus peale abielu lahutust jätta talle perekonnanimi “P” ja korteriomandi väärtuseks määras 700 000 krooni, kokku

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

3(7) ühisvara väärtus 762 600 krooni. Kõik vara hageja soovib jätta kostjale ning mõista kostjalt kompensatsiooni summas 381 300 krooni.

13.02.2008 esitas hageja veel ühe hagiavalduse (tl 53-55), kus kõik jäi samaks, mis ka 15.09.2006 hagiavalduses, ainult lisaks palus hageja teha tagaseljaotsuse.

Vastavalt kohtu nõuetele (tl 62-64) esitas hageja 29.07.2008 (tl 68-71) parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal andmeid kostja tegeliku elukoha kohta Iirimaal ja lapsed ei anna neid hagejale ka. Hageja nõuded jäid samaks.

06.08.2009 kohtuistungil esitas hageja avalduse ühisvara jagamise nõude suuruse täpsustamise kohta (tl 123), mille kohaselt vastavalt Pindi Kinnisvara AS-I eksperthinnangu kohaselt korteriomandi maksumus on 420 000 krooni ja ülejäänud vara maksumus on 62 600 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja kompensatsiooni summas 241 300 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 102) korteri ostis kostja ema, kinkelepingut ei olnud tehtud. Mis puutub mööbli ja tehnikat, siis hageja märkis vara rohkem, kui tegelikult oli soetatud ja nende hinnad ei vasta tõele. Kostja ema toetas teda rahaliselt, kui müüs maha oma vara. Kostja töötas, aga hageja oli invaliidsuses alates 2000.a-st. Hageja hakkas elama teise naisega, käis poolteist aastat edasi-tagasi, valetas kostjale, kodus ei ööbinud. Kui kostja oli tööl käis hageja oma naisega poolte korteris. Naine käis isegi poolte korteris kostjat palumas jätta hagejat maha, peale selle kostja võttis hagejalt korterivõtmed ära. Mingit abi hagejalt ei olnud, ta kuritarvitas alkoholi, lapsed rahaliselt ei toetanud, kostja elatise ei nõudnud.

Vastavalt kostja seisukohale hagiavalduse kohta (tl 159-161) kostja loobus tunnistajate ülekuulamise taotlusest, kuna dokumentidega tutvumisel selgus, et poolte korter oli ostetud varem kui kostja ema müüs oma korterit ja kinkelepingut sõlmitud ei olnud. Hageja tunnistab, et korter on omandatud vallasasjana poolte abielu kestel, kuid kinnisvaraks ta muutus peale abielusuhete lõppemist. Kostja ei nõustunud korteri maksumusega 420 000 krooni, mida määras Pindi Kinnisvara AS, kuna see ekaperdiarvamus on eeldatav. Kostja palub jätta hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud usaldusväärsete tõendite abil korteriomandi väärtust just summas 420 000 krooni.

KOHTUISTUNG JA MENETLUSE KÄIK

06.08.2009 kohtuistungil (tl 124-127) hageja toetas oma nõuded, ei nõustunud kostjaga, et ta ei aidanud perekonna rahaliselt, kuna ta töötas Tralflotis ja sai hea palka. Hageja seletas, et andis raha kostja kätte ja ta soetas vara, pooled käisid koos vara soetama.

Kostja nõustus abielu lahutusega.

Viru Maakohtu 06.08.2009 osaotsusega (tl 128-129) rahuldati hagi abielulahutuse osas, lahutati poolte abielu, hagejale taastati varem kantud perekonnanimi ”P”, menetlus ühisvara jagamise osas jätkati.

Viru Maakohtu 06.10.2009 määrusega (tl 148-150) kinnitati poolte kompromiss vallasvara jagamise kohta.

27.10.2009 kohtuistungil tunnistas kostja esindaja, et vaidlusalune korter on poolte ühisvara, kuna vastupidist nad tõendada ei saa. Vaidlus on ainult korteriomandi väärtuses.

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

4(7) Viru Maakohtu 27.10.2009 määrusega (tl 165-168) määrati ekspertiis vaidlusaluse korteriomandi turuhinna määramiseks, ekspertiisi tegemise tehti ülesandeks AS-le Ober-Haus Kinnisvara.

Viru Maakohtu 23.11.2009 määrusega (tl 177-180) rahuldati I. P (endine O) hagi tagamise taotlus ning seati vaidlusalusele korteriomandile kohtulik hüpoteek summas 241 300 krooni hageja kasuks.

30.12.2009 kohtuistungil hageja esindaja palus jagada XXX asuva korteriomandi maksumusega

360 000 krooni selliselt, et korteriomand jätta kostja ainuomandisse, poolte osad ühisvaras on võrdsed ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitisena 180 000 krooni.

Kostja esindaja ei olnud nõus eksperthinnanguga ja pööras kohtu tähelepanu AS Ober-Haus Kinnisvara eksperthinnangu lehele 8, kus on märgitud, et korteri lõppväärtuse leidmiseks on kasutatud kaalutud keskmist. Samuti kostja esindaja esitas väite selle kohta, et miks hageja soovib jätta korteriomandi kostja ainuomandisse aga mitte endale. Kostja esindaja väitis, et hageja ei osalenud oma rahaga perekonna toetamisel, seega ei saa abikaasade osad olla võrdsed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 7 abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. PKS § 8 lg-st 2 tulenevalt kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut.

Antud asjas ei ole tuvastatud, et pooled oleksid oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, seega tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada perekonnaseaduse sätteid.

Vastavalt PKS § 14 lõikele 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXX asuv korteriomand on nende ühisvara, mis kuulub jagamisele.

PKS § 18 lg 3 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

Poolte vahel on vaidlus XXX asuva korteriomandi väärtuse üle. Kohtu poolt määratud AS Ober- Haus Kinnisvarafirma poolt tehtud eksperthinnangu nr 34 507 kohaselt (asub eraldi kaustas tsiviilasja toimiku juures) on seisuga 11.12.2009 XXX asuva korteriomandi turuväärtus on

360 000 krooni.

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

5(7) Varem ühisomandis oleva korteriomandi (ja vallasvara) jätmisega ainuomandisse ühele abikaasale (seega ühisomandi lõpetamisega), otsustab kohus teise ühisomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale, mis omalt poolt riivab intensiivselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §

32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu teisele poolele tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja ühisomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (kohus arvestab nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2005 otsuses nr 3-2-1-168-05 ja 12.04.2006 otsuses nr 3-2-1- 15-06 väljendatud seisukohti).

Kohus leiab, et XXX asuva korteriomandi turuväärtuse määramisel tuleb lähtuda AS Ober-Haus Kinnisvarafirma 11.12.2009 eksperdiarvamuses määratud 360 000 kroonist, kuna see on määratud praktiliselt samaaegselt omandi kaotusega.

Vastuseks kostja väitele, et ekspert leidis korteriomandi turuväärtuse määramisel et antud juhul on sobivaim kasutada kaalutud keskmist (eksperthinnangu lk 8), ja ei nõustunud eksperdi poolt antud korteriomandi turuväärtusega, loeb kohus, et kostja esindaja selline väide on põhjendamatu.

Tutvudes eksperthinnanguga tuvastas kohus, et hindamisel võttis ekspert aluseks Eesti hindamisstandardi EVS 875- 3:2005 (Vara hindamine. Osa 3: väärtuse liigid), vastavalt millele on turuväärtuse definitsioon järgmine: Turuväärtus (Market Value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Hindamisel on kasutatud turutehingute võrdluse meetodit. Võrreldud on sarnases asukohas analoogse suuruse ja seisukorraga objektidega tehtud müügitehinguid. Võrdlusmeetodina turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Seega leiab kohus, et eksperdi poolt võetud hindamismeetod on objektiivne ja AS Ober-Haus Kinnisvarafirma on tuntud hindaja eesti turul ning kohtul ei ole alust kahelda firma ekspertide poolt tehtud hinnangus. Kui kostja esindajal olid eksperdile küsimused, võis ta TsMS § 303 lähtudes taotleda eksperdi väljakutsumist istungile ja esitada eksperdile küsimused. Sellist taotlust kostja esindaja poolt kohtule esitatud ei olnud.

PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. PKS § 19 lg

3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Alles viimasel kohtuistungil esitas kostja esindaja väite, et tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Kohus leiab, et antud asjas ei ole see millegagi põhjendatud ja kostja väide, et hageja ei osalenud rahaliste vahenditega vara soetamisel, ei ole tõendatud ja jääb seega paljasõnaliseks.

Samuti alles viimasel kohtuistungil esitas kostja esindaja väite, et talle ei ole arusaadav, miks hageja soovib jätta korteriomandi kostja ainuomandisse.

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

6(7) Kostja oma vastustes ja kohtuistungil ei ole vaielnud vastu sellele, et korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse. Samuti leiab kohus, et ühisvara jagamine sellisel moel on õiglane, kuna 2004.aastast ei kasuta hageja ühisomandit ning seal elavad poolte lapsed.

Seega on kohus tuvastanud, et ühisvara väärtus, mida pooled soovivad jagada, moodustab 360

000 krooni, pool sellest moodustab 180 000 krooni. Kuna kostja S. O ainuomandisse jäetakse korteriomand summas 360 000 krooni, seega S. O jagatud vara väärtus osutus suuremaks tema osast ühisvarast 180 000 krooni võrra (360 000 krooni - 180 000 krooni), tuleb mõista S. Ojaverelt välja I. P kasuks rahaline hüvitis summas 180 000 krooni.

MENETLUSKULUD

Hageja esindaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus oma menetluskulud (kohtukulud) mõista hageja kasuks välja teiselt poolelt. Kostja esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 2 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.

Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega tuleb hageja kohtukulud mõista kostjalt tema kasuks välja.

Hageja esitas kohtukulude nimekirja üldsummas 12 580 krooni, sealhulgas õigusabikulud summas 11 000 krooni.

Arvestades kohtumenetluse pikkust, istungite arvu, kostja käitumist asja arutamise kestel ja vaidluse sisu leiab kohus, et hageja kasuks tuleb mõista kostjalt välja õigusabikulude katteks

9 000 krooni, mis on 5% hagi hinnast (180 000 krooni), volituse vormistamisega seotud kulud summas 480 krooni ja korteriomandi hinnanguga seotud kulude katteks 1 100 krooni. Kostja menetluskulud (kohtukulud) tuleb jätta tema enda kanda.

Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 54 lg 1 tunnistajaja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut.

Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus

7(7) Kuna vaidlusaluse korteriomandi turuhinna määramise ekspertiis oli määratud kostja esindaja taotlusel, kuid kostja ei tasunud eksperditasu ette, ekspertiis läks maksma 900 krooni, seega tuleb mõista kostjalt rigiituludesse välja eksperditasu summas 900 krooni.

Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi on rahuldatud summas 180 000 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa

2 järgi või kindla summana. Lisa 2 järgi tsiviilasja hinna puhul kuni (kaasa arvatud) 180 000 krooni riigilõivu täismäär on 9 250 krooni, seega kostjalt tuleb mõista riigituludesse välja riigilõivu näol 9 250 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik