2-08-23055/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-08-23055

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23055 Tsiviilasi Uxxxx Hxxxxxxx hagi Axxxx Uxxx vastu 5000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Uxxxx Hxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: eestkosteasutus Tartu Linnavalitsus (registrikood 70000622; asukoht Riia 15, Tartu 51010); esindaja: sotsiaalbi osakonna juhataja Meida Griin; Kostja: Axxxx Uxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Võtta vastu Uxxxx Hxxxxxxx loobumine hagist Axxxx Uxxx vastu 5000 krooni nõudes ja lõpetada asja menetlus.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Uxxxx Hxxxxxxx pangaarvele nr 10010622889016 SEB Pangas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-08-23055, riigilõivu osaline tagastamine“. 3. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

2

Asjaolud ja menetlused käik Uxxxx Hxxxxxxx esitas 06.06.2008. a kohtule hagiavalduse Axxxx Uxxx vastu 5000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt pettis kostja hagejalt raha välja, ahvatledes teda võtma väikelaenu. Hiljem ähvardas hagejat, sundides hagejat andma enda krediitkaardi, millega sooritas hageja teadmata ja nõusolekuta erinevates kauplustes oste, mis jättis endale.

Kohus korraldas 03.12.2008. a. kohtuistungi eesmärgiga täpsustada nõuet, selgitada hageja nõude tagamaid ja vajadust kõrvaldada hagis esinevad puudused. Kohtuistungil tekkis kohtul kahtlus hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus. Kohus määras selle kindlakstegemiseks 22.12.2008. a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspert tuvastas eeldused, mille esinemisel on isikul piiratud teovõime. Kohus algatas eraldi menetluse Uxxxx Hxxxxxxxxx eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-09-2157).

02.02.2009. a määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni Uxxxx Hxxxxxxxxx eestkoste seadmise menetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-09-2157.

Tartu Maakohus tegi 15.06.2009. a tsiviilasjas nr 2-09-2157 Uxxxx Hxxxxxxxxx eestkoste seadmise asjas lõpplahendi. Kohus otsustas määrata Uxxxx Hxxxxxxx eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse ning määras kindlaks eestkostja ülesanded.

Kohus saatis 05.10.2009. a hageja eestkostjale Tartu Linnavalitsusele kirja ja palus teatada hageja esindaja seisukoht asja edasise menetlemise osas.

Tartu Linnavalitsus Uxxxx Hxxxxxxx eestkostjana teatas 22.10.2009. a kirjas kohtule, et loobub hagist Axxxx Uxxx vastu. Hageja esindaja on seisukohal, et Uxxxx Hxxxxxxxxvõttis Raha 24-st laenu täisealise teovõimelise isikuna. Tõendeid selle kohta nagu oleks Axxxx Uxxx hagejat ähvardanud või petnud, ei ole. Uxxxx Hxxxxxxx on väikelaenu tagastamiseks sõlminud inkassofirmaga tagasimaksegraafiku ja võlg saab tasutud 2010. aasta maiks. Tartu Linnavalitsus taotles asja menetluse lõpetamist. Eestkosteasutusena on tartu Linnavalitsus seisukohal, et hagist loobumine ei ole vastuolus hageja kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Hagejale määratud eestkostja – Tartu Linnavalitsus –on kinnitanud, et hagist loobumine ei kahjusta hageja huve. Kohus eeldab, et eeskosteasutus lähtub oma tegevuses vastavalt PkS § 98 lg-le 2lähtudes eestkostetava huvidest. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja esindaja puhul on tegemist eestkosteasutusega, siis eeldab kohus, et hageja esindaja on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest tema esindatavale. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist ja võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja Axxxx Uxxx kandnud kulusid seoses kohtumenetlusega. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus Uxxxx Hxxxxxxx 06.06.2008.a Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 250 krooni (tl.3). Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik