2-09-30953/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

30. detsembril 2009.a, Narva Tsiviilasja number 2-09-30953 Tsiviilasi I G avaldus I N vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: I G /isikukood: XXX, elukoht: XXX/ Asjast puudutatud isik: I N /isikukood: XXX, elukoht: XXX/ Asjast puudutatud isik: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) /asukoht: Linda 4, 20309 Narva/ Alaealise D N esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht Kosmonaudi 9, Narva/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

22. detsembril 2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Avaldaja I G, Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja Leili Korp, asjast puudutatud isik I N ja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada täies ulatuses.

2. Ära võtta I N /isikukood XXX/ vanema õigused alaealise lapse D N /isikukood XXX/ suhtes.

3. Jätta alaealise D N edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

4. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks pooltele.

5. Kohtumääruse ärakiri saata

10 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu.

Tsiviilasi nr 2-09-30953 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus

2(5) Avalduse aluseks olevad asjaolud

I G esitas 30.06.2009.a Viru Maakohtule avalduse I N vanema õiguste äravõtmise nõudes lapse D N suhtes. Avalduse kohaselt on D N avaldaja lapselaps ja elab sünnist saadik avaldaja juures. Lapse ema I N ei ole kunagi last kasvatanud ega tema eest hoolitsenud. Lapse isa asukoht teada ei ole. Narva linnakohtu 16.06.2005.a otsusega määrati avaldaja lapse eestkostjaks. I N oli 04.05.2004.a kohtuotsusega süüdi mõistetud esimese astme kuriteo (tapmine) toimepanemise eest ning viibis Harku Vanglas. I N vabanes ennetähtaegselt 02.10.2007.a. Vabanedes ta lapse suhtes mingit huvi ei ilmutanud, lapsega suhelda üritanud ei ole ja elab eraldi oma elu, millessse ei kuulu tema lapsed. Teda ei huvita laste käekäik ja nende edaspidine saatus. D N õpib esimeses klassis, käib huviringides ja on avaldajaga harjunud. Avaldajal on lapse jaoks head elamistingimused, normaalne majanduslik olukord ja psühholoogiline kliima. Kõik pereliikmed armastavad last. Lapse ema pole lapse eest hoolitsenud tema sünnist saati, ega hakka tegema ka tulevikus. Lapse ema tööd teha ei soovi, ei ole suuteline hoolt kandma lapse eest ja teda ülal pidada. Lapse ema jaoks last olemas ei ole, ta elab omas maailmas ning on sellega rahul. Avaldaja palub I N ära võtta vanema õigused lapse D N suhtes.

Kohus kaasas menetlusse 22.09.2009.a määrusega Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), teavitades teda menetlusest ja küsides linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas menetluses. Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule 02.11.2009.a saadetud arvamuse kohaselt on I N perekond võetud alates 2000.a-st lastekaitseosakonnas arvele. I N on veel üks laps, kes viibib lastekodus. Vabanemisel Harku Vanglast 2007.a oktoobris pöördus I N sotsiaalabiametisse ja selgitas, et tal puudub hetkel töökoht ja pole ka kuskil elada, mistõttu ei saa ta võtta lapsi enda juurde. Peale seda ei ole lapse ema sotsiaalabiametisse pöördunud, ega ole tundnud huvi laste vastu. Narva linna Sotsiaalabiamet leiab, et avaldaja on toiminud kooskõlas lapse huvidega.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 22.12.2009.a, kell 13.30 kohtuistungi.

Kohtuistungil palus avaldaja jätta talle eestkoste D N suhtes. Laps elab koos minuga. I elab väga tihti kuskil mujal. Ma jään oma avalduse juurde mida täielikult toetan. Isa lapsel ei ole. Peale vanglast vabastamist last ta jätis elama minu juurde, aga I püüdis korraldada oma elu. Me väga armastame last, ta käib 1 klassis, 4 aastat ta käib loomemajas. Avalduse esitasin sellepärast, et emal ei ole materiaalset võimalust last ülal pidada, minul on pension ja raha meil piisab. Ema külastab last, mõnikord jalutab temaga, kuid rohkem aega laps veedab meiega koos. Mina ei usu, et laps ja ema saavad omavahel leida ühise keele. Inna peale vanglast vabastamist tuli koju meie juurde, kuna ta oli sellel aadressil registreeritud, kuid ülal pidada last tema üldse ei saanud, kuna temal ei olnud ühtegi senti. I ei olnud aega, ta töötas ja üüris korteri. Selle korterisse ta last ei võtnud. Inna ei saa kasvatada last nii nagu on vaja. I on tasakaalutu. Alkoholi ega narkootikume ta ei tarbi, kuid tal on psüühilised häired.

Asjast puudutatud isik I N nõustus avaldaja avaldusega olles nõus, et laps elaks tema ema juures ja et talt võetakse vanema õigused ära. Mina ei kasvata, ega ei pea ülal oma last. 2004 mõisteti mind süüdi. Enne seda ma tegelesin lapsega. Olen kursis, et avaldaja saab minult nõuda ka elatised lapsele. Kui sündis laps elasin tütre isaga. Tema isaga elasime alates 2000 aasta lõpust kuni lapse sünnituseni. 2003 aastal ma kolisin ema juurde elama. Mul on veel 16 aastane laps ja elab minu juures. Tüdruk elas lastekodus ajani, kui mina olin vanglas, pärast ma võtsin ta enda juurde. Töövõimetus on mul seoses juhtumiga, mis oli 2004.a.

Asjast puudutatud isik toetab täielikult avaldust. Lapsel on 2 eestkostjat, mis ei vasta seadusele. Inna ei tarvita mitte midagi, kuid see raske juhtum oli laste juuresolekul. Vanem tütar on raske

Tsiviilasi nr 2-09-30953 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus

3(5) käitumisega, seoses millega I vanemad ei võtnud teda enda juurde. Nad kartsid, et ei suuda temaga toime tulla. Tütar oli kogu aeg alaealiste komisjonis arvel. Võib olla Inna on hea ema, kuid tema psüühiline häire ei luba last kasvatada.

Alaealise esindaja leiab, et I ignoreeris täielikult last ja on ise nõus vanema õiguste äravõtmisega. Suheldes lapsega sain aru, et ta on väga tark tüdruk ja arvan, et vanaemaga on tal parem elada. Sama seisukoht on esitatud ka arvamuses, kus nõustusin avaldaja avaldusega. Alaealise esindaja palub avalduse rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, alaealiste esindaja ja puudutatud isiku ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Asjast puudutatud isiku I N on kohus 22.12.2009.a kohtuistungil isiklikult ära kuulanud.

Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. PKS § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni.

Tsiviilasi nr 2-09-30953 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus

4(5) Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Lapse vanemal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses sätestatud korrale. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Tõendatud on, et I N ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest, kuna selleks puudub tal huvi ja tahtmine, tal puudub kindel töökoht, millest tulenevalt puuduvad ka eeldused lapse eest korrakohaseks hoolitsemiseks ja lapse kasvatamiseks. Arvestada tuleb ka seda, et laps on sünnist saadik elanud avaldaja juures, kus laps on harjunud, lapsele on seal tagatud head elamistingimused ja tulenevalt avaldaja majanduslikust kindlustatusest lapse vajaduste rahuldamine, huvide järgimine ja eakohane kasvatus. Samuti tuleb arvestada sellega, et lapsele on tagatud avaldaja juures ka tasakaalukas õhkkond, hoolitsus ja armastus.

Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et I N nõustus ise sellega, et laps elaks tema ema, avaldaja juures ja et talt võetakse vanema õigused ära. I N väitel ta last ei kasvata, ega ülal ei pea.

Kohus leiab, et antud juhul pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. I N õiguste jätmine lapse suhtes võib ohustada lapse arengut, kuna laste emale jääks õigus võtta laps ära enda juurde, esindada last ja korraldada lapse elu, kuid tingimused ja tahe lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja eakohaseks kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale võib oluliselt kahjustada lapse huve.

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine I N on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (PKS § 55 lg 2). Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õiguseid nõuetekohaselt täita (PKS § 56 lg 1).

PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus.

Avalduses toodud asjaolud on tõendatud avaldaja, puudutatud isikute ja alaealise esindaja selgitustega.

Tsiviilasi nr 2-09-30953 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus

5(5) Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda.

Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25, PKS §-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik