2-09-6441/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-6441 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 07.detsember 2009. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind O.G.i hagi E.G.i vastu elatise nõudes lapsele

36 000 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

O.G. (IK xxx; elukoht: xxx)

E.G. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta O.G.i hagi E.G.i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes rahuldamata.

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

17.veebruaril 2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust 28.jaanuaril 2002. a poeg V. G.. Laps on hageja ülalpidamisel. Poolte vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kostja hakkab maksma lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Hiljem, motiveerides seda halva materiaalse seisukorraga, pakkus kostja maksta vaid 2000 krooni, millelt arvestatakse maha tulumaks /2000 – 21% = 1580/. Sellise summaga lapse ülalpidamiseks hageja ei nõustunud. Lapsele vajalikud kulutused moodustavad kuus 3970 krooni, sh toidule 1000 krooni, lasteaiamaks

550 krooni, spordisektsiooni tasu 80 krooni, inglise keele õpe 440 krooni, telefon 50 krooni, riided 500 krooni, huvimängude ja mänguasjad 300 krooni, kommunaalkulud 1000 krooni. Samuti tasub hageja igakuiselt laenusummat 550 krooni, mis oli võetud kooselu ajal ja 636 krooni igakvartalist korterikindlustust. 01.sepetembril läheb laps esimesse klassi, mistõttu suurenevad ka temale mõeldud kulutused 1000 krooni võrra koolivahenditele, riietele, telefonile. Samuti on lapsele vajalik taskuraha ja raha erinevatele kooliekskursioonidele. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni 01.08.2009 summas 3000 krooni kuus ja edasi summas 4000 krooni kuus.

Hageja esitas 15.juunil 2009 kostja vastusele seisukoha, mille kohaselt maksis kostja hagejale igakuiselt 3000 krooni lapse ülalpidamiseks. Kostja töötasu moodustab 10 000 krooni, aga kui kostja sõidab lähedusse (praegu asub ta Afganistanis), moodustab töötasu 35 000 krooni. Lapsele minevad kulutused ületavad kuus 5000 krooni. 01.09.2009 läheb laps kooli ning vastavalt sellel suurenevad ka kulutused temale. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja V. G. ülalpidamiseks alates 01.08.2009 summas 4000 krooni.

II Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagile (tl 25) palub kostja hagi rahuldamata põhjendusel, et maksab vastavalt poolte suulisele kokkuleppele poja V. G. ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kostja on sõlminud pangaga otsekorralduslepingu tasumaks igakuiselt hagejale poja kasvatamiseks elatusraha. Hageja väide, et kostja soovib maksta vaid 2000 krooni, ei vasta tegelikkusele. Samuti on kostjale arusaamatud lapse kuludena märgitud laenusumma 550 krooni, riiete soetamine summas 500 krooni ja huvimängude ning mänguasjade soetamine summas 300 krooni. Samas on kostja nõus tasuma kulutused hagejaga võrdsetes osades lähtuvalt materiaalsest võimalusest, kuna kostja palk moodustab kuus 8300 – 8500 krooni ning ta tasub samas poolte kooselu ajal vormistatud laenu summat 2000 krooni, mis oli võetud eluaseme remondiks.

III Kohtuistung

Hageja taotles hagi rahuldamist ning elatise igakuise elatusrahana 4000 krooni väljamõistmist alates 01.augustist 2009. Hageja selgitas, et laps läks kooli ning söögile läheb rohkem raha. Lapsele kulub kuus keskmiselt 4970 krooni.

Kostja selgitas, et ta elatisena 4000 krooni nõus maksma ei ole, kuna tema palk ei luba seda. 29000 krooni oli tal lähedusraha. Abielus olles võtsid pooled Soovilaenu, mida tagastab kostja üksi. Kuna kostja on siiani vabatahtlikult maksnud lapsele 3000 krooni kuus, palub ta jätta hagi rahuldamata.

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

Kohus on tuvastanud, et pooltel on 28.jaanuaril 2002 sündinud poeg V. G.. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub elatise välja mõista igakuise elatusrahana 4000 krooni alates 01.08.2009, kostja leiab, et ta on vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitnud, makstes igakuiselt lapse ülalpidamiseks 3000 krooni. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Hageja seletuste kohaselt moodustavad kulutused lapsele kuus keskmiselt 4970 krooni. Hageja poolt esitatud tõendite (tl 58 – 63) kohaselt on hageja teinud kulutusi lapsele riiete jalajõude, koolitarvete jms ostudega augustis 2009 868,20 krooni ulatuses, septembris 2009

968 krooni ulatuses, oktoobris 2009 150 krooni ulatuses, novembris 2009 332,80 krooni ulatuses, s.o. kuus keskmiselt 579,75 krooni ning detsembris 2009 284,40 krooni ulatuses. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt (tl 71-73, 81-84, 91-94) kuulus hagejal tasumisele AS-ile Starman 2009 augustis, septembris ja novembris igakuiselt 299 krooni (kuus keskmiselt 299 krooni), AS Eesti Energia 2009 augustis 252, 20 krooni, septembris 262,20 krooni, oktoobris 255,80 krooni ja novembris 291,20 krooni (kuus keskmiselt 265,35 krooni), KÜ-le Narva mnt 80 2009 augustis 869,94 krooni, septembris 1036,38 krooni, oktoobris 1028,29 krooni, novembris 1600, 63 krooni (keskmiselt kuus 1133,81 krooni). Keskmiselt on hageja tasunud kommunaalteenuste kuus 1698,16 krooni, millest lapse osa moodustab 849,08 krooni. Hageja on tasunud lapse inglise keele kursuste eest 2009 juuli kuni september eest kokku 1760 krooni, s.o. kuus keskmiselt 586,66 krooni (tl 107).

Hageja poolt esitatud tõendid (tl 5-6, 8-16, 60, 64-70, 74-80, 85-91, 102-106, 108-109) lapsele tehtud kulutuste kohta, sh riiete, jalastite ostmiseks tehtud kulud, lasteaiatasud, inglise keele kursuste ja spordikooli tasud, kulutused ravimitele ning kommunaalteenustele, jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud kulud on tehtud ajavahemikus jaanuar 2008 kuni juuli 2009, s.o. enne 01.augustit 2009.a. Samuti jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid korteri kindlustusmaksete kohta (tl 95- 100) kuna nimetatud maksete näol ei ole tegemist otseste lapsele vajalike kulutustega.

OÜ Orienlukuabi tõendi kohaselt on O.G.i keskmine töötasu ajavahemikus 2009 jaanuar kuni oktoober olnud 4190,90 krooni (tl 101). Kuigi hageja on esitanud tõendi (tl 110), mille kohaselt tema tööleping lõpetatakse 31.12.2009, on tegemist tulevikus toimuva sündmusega, millele kohus ei saa etteulatuvalt hageja varalise seisundi muutumisele hinnangut anda.

Kirde Piirivalvepiirkonna tõendi (tl 112) kohaselt on E.G.ile tagatud igakuine tasu alates 07.12.2009 8280 krooni. Kaitseväe palgalehtede (tl 113-118) kohaselt on kostja keskmine töötasu ajavahemikus 2009 mai kuni oktoober olnud 9698,65 krooni. Samuti on kostjale nimetatud ajavahemikul makstud välislähetustasu kuus keskmiselt 27 290,65 krooni. Esitatud tõendid annavad alust väita, et kostja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) on suurem kui hagejal. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest (t27-30, 125-126) nähtub, et kostja on alates 2008 märtsist kuni 2009 novembrini tasunud lapsele elatusrahana igakuiselt 3000 krooni

PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi.

Lähtudes lapse vajadustest, mis moodustavad kuus keskmiselt 4970 krooni, on kostja tulenevalt oma varalisest seisundist andnud lapsele ülalpidamist piisavalt. Kuna kostja on hagejale tasunud vabatahtlikult elatisena igakuiselt 3000 krooni, leiab kohus, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning hagi rahuldamiseks puudub alus.

Kohus selgitab pooltele, et kui kostja keeldub edaspidi piisavalt lapse ülalpidamist toetama, samuti vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel, on hagejal õigus uuesti esitada kostja vastu kohtusse elatise nõue.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 163 lg kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab põhjendatud olevat jätta poolte menetluskulud nende endi kanda

Helgi Vinni Kohtunik