2-09-51207/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generateddetsember 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51207 Tsiviilasi AK hagi E K vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind elatise nõudelt 28 800 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja E K (isikukood XXX elukoht XXX) Eelistungi toimumise aeg
Legislator headnote
AI generated2-09-51207/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 on töötasu alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51207 Tsiviilasi AK hagi E K vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind elatise nõudelt 28 800 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja E K (isikukood XXX elukoht XXX) Eelistungi toimumise aeg
14. detsember 2009 RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada elatise nõude osas tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista E Klt elatis 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni kuus poja RE K (isikukood XXX) ülalpidamiseks AK kasuks tagasiulatuvalt alates 06.10.2009 kuni RE K täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta E K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud AK esitas 06.10.2009 kohtule hagi E K vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks. 14.12.2009 toimunud eelistungil esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks abielulahutuse osas. Kohus võttis loobumise vastu 31.12.2009 määrusega. Kostja kinnitas 09.11.2009 e-kirjaga kohtule, et on kohtukutse 14.12.2009 toimuvale eelistungile kätte saanud. Nimetatud istungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on vastava taotluse esitanud ning palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 600 krooni kuus alates 06.10.2009. Tulenevalt TsMS §-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja ei ilmunud 14.12.2009 toimunud istungile. Kostjat on hoiatatud, et eelja kohtuistungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.
Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. RE K sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg
3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 on töötasu alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.
Kohus määrab lapse elatise suuruseks 2 600 krooni kuus. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja E Klt tuleb AK kasuks tagasiulatuvalt alates 06.10.2009 välja mõista elatis 2
600 krooni kuus poja RE K ülalpidamiseks kuni RE K täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Viivi Villemson