2-09-19002/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-19002 Tsiviilasi

S. B. hagi I. B. vastu tütrele makstava elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. oktoobri 2009. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

I. B. apellatsioonkaebus Apellant I. B. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) Vastustaja S. B. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 22. oktoobri 2009. a. otsus S. B. hagis I. B. vastu elatise suurendamiseks.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta I. B. kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtule menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse lausel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

20. jaanuaril 2009. a. esitas S. B. Harju Maakohtusse hagi I. B. vastu lapsele makstava elatise suurendamiseks. Hageja palus suurendada kostja poolt kohtulahendi alusel makstava elatise suurust lapse ülalpidamiseks elatise miinimummäärani, s. o. 2175 kroonini kuus. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust XX.XX.XXXX. a. tütar V. B.. Laps elab koos emaga. Tallinna Linnakohtu 9. märtsi 2007. a. määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja kohustus maksma hagejale igakuiselt elatist tütre ülalpidamiseks 737 krooni kuus. Lapse ülalpidamiskulud on kasvanud nii eluasemekulude, söögiraha kui ka huvialaringis osalemise kulu võrra. Lapse vajadused on 2600 krooni kuus. Laps käib T. K. N. tantsuringis, mille kuutasu on 400 krooni ja alates käesolevast õppeaastast

T. R. G. eelkoolis, kus ühe kuu õppetasu on 150 krooni. Hageja on töövõimetuspensionär alates 1. aprillist 2009. a., tema töövõime kaotuse määr on 80 % ja tema pensioni suurus on 3065 krooni kuus. Hageja töötab KÜ XXXXXX XX majahoidjana ja tema palk on 1988 krooni kuus. Et hagejal on lisaks poolte ühisele tütrele veel 10-aastane tütar J. B., kes on sündinud vallaslapsena, saab hageja riigilt toetust kahele lapsele 900 krooni kuus, millest 300 krooni on kummalegi lapsele makstav toetus ja 300 krooni üksikvanema toetus. Kohtuistungil avaldas hageja, et kostja peaks elatist maksma vähemalt 1500 krooni kuus, et oleks võimalik last ülal pidada.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Elatis 737 krooni kuus, mida kostja lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal maksab, on niigi suur, võrreldes tema sisetulekutega, mistõttu selle suurendamine ei ole põhjendatud. Elatise maksimaalne suurus, mida kostja oleks suuteline lapse ülalpidamiseks maksma, on 900 krooni. Kostja on arvel töövõimetuspensioni saajana ja tema pensioni suurus alates 1. aprillist 2009. a. on 2299 krooni. Töötuna on kostja arvel alates 23. aprillist 2009. a. Kostja on maksnud elatist kompromisslepinguga kokkulepitud suuruses ka pärast vaidlusaluse hagi esitamist kohtule.

Esimese astme kohtu otsus

22. oktoobri 2009. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja muutis I. B.l maksta tuleva elatise suurust, suurendades seda 1300 kroonini kuus.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg. 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg. 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 2175 krooni. Aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on suurenenud, võrreldes ajaga, mil esialgse elatise suurus kindlaks määrati. Käesolevaks ajaks on poolte alaealine laps saanud 6-aastaseks, millest tulenevalt on igati põhjendatud tema osavõtt tantsuringist ning osalemine eelkoolis, mis dokumentaalsete tõendite kohaselt (maksekorraldused lapse tantsuringi eest tasumise kohta, hageja ja M. L .L .M vahel sõlmitud leping ja T. R. G. tõend eelkooli õppemaksu suuruse kohta) maksavad vastavalt 400 krooni ja 150 krooni kuus. Üldtuntud asjaoluks, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg. 1 kohaselt ei ole vaja tõendada, on see, et elukallidus, eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud, s. h. vesi, elekter, prügivedu, on võrreldes 2007. aasta märtsikuuga olulisel määral suurenenud, mistõttu 737 krooni suurune elatusraha on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa, millega oleks võimalik last üleval pidada. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja, mille kohaselt lapse ülalpidamiskulud moodustavad 2600 krooni kuus ning koosnevad eluasemekulust 575 krooni, söögirahast 1000 krooni, kulust transpordile 50 krooni, kulutustest tervishoiule 125 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100 krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 350 krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele

400 krooni. Kostja neid kulutusi lapse ülalpidamiseks vaidlustanud ei ole. Kostja vaidlustas vaid hageja poolt nimetatud kulutuse lapse tantsuringis osalemisele, väites, et laps ei pea tantsuringis käima ega osalema ka vaba aja veetmise üritustel, näiteks käima tsirkuses. Kohus on seisukohal, et ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus võtta osa huvialaringist ning külastada kultuuriüritusi, s. h. veeta vaba aega kinos, teatris, tsirkuses või mujal käies, nagu lapsel, kes elab koos mõlema vanemaga. Seetõttu kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud kulutused ja nendest on võimalik loobuda, ei ole põhjendatud, vaid see näitab pigem kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist anda. Igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 61 lg. 4). Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 60% ja tema töövõimetuspensioni suurus on 2299 krooni, mida tõendavad Tallinna Pensioniameti tõend ja dr. A. P. tõend 9. septembrist 2009. a., mille kohaselt ei saa kostja töötada tulenevalt temal esinevast haigusest igal ametikohal, ning arvestades, et kostja on töötu alates 23. aprillist 2009. a., mida tõendab Tööturuameti tõend, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada PkS § 61 lõikes 5 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte tütre V. B. ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus arvestab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel aga ka sellega, et hageja on samuti töövõimetuspensionär ja tema töövõime kaotus on 80 %, seega isegi suurem kui kostjal, tema töövõimetuspensioni suuruseks on 3065 krooni, mida kinnitab

Tallinna Pensioniameti tõend. Hageja töötab vaatamata oma töövõimetusele KÜ-s XXXXXX XX majahoidjana ja saab sealt palka 1988 krooni, mida tõendab ka tema palgatõend. Lisaks eeltoodule on hageja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, kes on sündinud vallaslapsena ja kelle ülalpidamiskohustus on hagejal seega ainult üksinda. Kostja seevastu lõpetas tema enda algatusel töölepingu OÜ-s A. C., kuna töötas oma väidetel sel ajal ka mitteametlikult ehitustöölisena. Siiani kostja endale sobivat töökohta aga leidnud ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on hageja, kelle juures elavad alaealised lapsed, teinud kõik võimaliku, et oma laste vajadusi hädavajalikus ulatuses rahuldada, kostja seevastu katsub näidata end võimalikult vähekindlustatu ja haigena, et oma lapsele võimalikult väikest elatust maksta. Arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21% kuus, peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealise lapse ülalpidamiseks 1300 kroonini kuus. Kostja varalise olukorra paranemisel on hagejal uuesti õigus nõuda elatise suuruse muutmist.

Apellatsioonkaebus

I. B. palub maakohtu otsuse tühistada. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni. Kuna apellandil ei ole muid tulusid kui töövõimetuspension 2299 krooni, mis on vähem kui pool elatusmiinimumi, siis ei ole tal võimalik maksta lapsele elatist 1300 krooni. Maakohus jättis apellandi materiaalsed võimalused käsitlemata ja kahtles, kas apellant on ikka praeguses kriisiajas ja üldises tööpuuduses töötu.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse on õige ja piisavalt põhjendatud, kolleegium järgib otsuse põhjendust ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei korda seda.

Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa kaebuses esitatud väitega, nagu oleks maakohus jätnud kohtuotsuses apellandi varalise olukorra käsitlemata ja kahelnud, kas apellant on töötu. Nii on maakohus käsitlenud apellandi varalist olukorda otsuse leheküljel 5; samas on kohus Tööturuameti tõendi alusel ka tuvastanud, et apellant on alates 23. aprillist 2009. a. töötu. Nende asjaolude alusel pidaski maakohus võimalikuks suurendada apellandil maksta tulevat elatist vähem kui PkS § 61 lõikes 4 sätestatud elatise miinimumsuuruseni. Samas on kohus õigesti kooskõlas PkS § 61 lõikega 3 tuvastanud poolte ühise lapse vajaduste suurenemise, võrreldes ajaga, mil kohtulahendiga pooltevaheline kompromiss elatise osas kinnitati, ja jõudnud kooskõlas PkS § 61 lõikega 2 lapse vajadusi arvestades ning poolte varalisi olukordi võrreldes järeldusele selle kohta, milline on apellandil poolte ühisele lapsele maksta tuleva elatise õiglane suurus.

Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 jätta apellandi kanda.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik