3-09-2231/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2231 Otsuse kuupäev 30.12.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 26.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1262-D tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2009 Menetluskonverentsil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov; Vastustaja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Vangla direktori 26.05.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1262-D karistati vahistatut Aleksandr Streltsov’i kartserisse paigutamisega 10 (kümme) ööpäevaks vangistusseaduse § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1, p.7.5 ning p.7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 27.04.2009.a A.Streltsov olles Viru Vangla E-hoone kambris 2273 kella 08.20 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma nimi ning seista voodi juures.

25.05.2009.a esitas A.Streltsov vaide Viru Vangla direktori 27.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1262-D kehtetuks tunnistamiseks. 09.10.2009.a. vaideotsusega nr 11-7/432 jättis Justiitsministeerium A.Streltsov’i vaide rahuldamata, kuna leidis, et nimetatud käskkirja andmine oli õiguspärane.

08.10.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 26.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1262-D (10 ööpäeva kartserit) tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 krooni.

01.12.2009.a määrusega tagastas kohus A.Streltsov’i kaebuse osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna A.Streltsov’il oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes A.Streltsov’i nõuet tühistada Viru Vangla direktori 26.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1262-D, kuna selle nõude osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lõikele 5 läbitud.

02.12.2009.a määrusega võttis kohus A.Streltsov’i kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse käskkirjaga on rikutud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et 27.04.2009.a. oli ta Viru Vangla E-4 kambris 2273. Kell 8.00 tuli keegi hommikuse loenduse ajal kambrisse sisse, kuid kaebaja ei teadnud kes ta on, kuna ta ei esitlenud ennast. Kambrisse sisenenud vanglaametnik hakkas aga kaebaja käest nõudma, et ta nimetaks oma perekonnanime. Kaebaja selgitas vanglaametnikule, et ta tahab teada, kellele ta oma perekonnanime nimetab ja selle jaoks peab ta ennast esitlema. Vanglaametnik hakkas selle peale kaebajale oma kaarti näitama. Kaebaja ütles vanglaametnikule, et ta ei oska eesti keelt, mille peale vanglaametnik ütles kaebajale, et see on tema mure. Kaebaja märgib, et vanglaametnik hirmutas teda edasi ja ähvardas, et kaebaja talle oma perekonnanime ütleks. Seejärel ütles kaebaja vanglaametnikule samamoodi, et tal on käes kaart, seal on kirjas nimi, perekonnanimi, isanimi ja on olemas isegi foto, et vaadaku siis sealt. Kaebaja küsis valvuritelt, miks ta peab neile ütlema oma perekonnanime ning nemad vastasid, et nii on kodukorras kirjas.

Kaebaja leiab, et sellise käitumisega on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi või muude tunnuste tõttu. Põhiseaduse § 11 kohaselt saab õigusi ja vabadust piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

22.12.2009.a toimunud menetluskonverentsil selgitas kaebaja, et soovib nimetatud käskkirja tühistamist, et edaspidi kahjuhüvitist nõuda ning ta ei soovi, et oleks nii palju karistusi isiklikus toimikus. Kaebaja leiab, et kõik karistused on põhjendamatud ning rikutakse tema õigusi, kuna ühe ja sama asja eest karistatakse 3 korda.

Lähtuvalt eeltoodust palub Aleksandr Streltsov tühistada Viru Vangla direktori 26.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1262-D.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Viru Vangla leiab, et Aleksandr Streltsov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu .

Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p.8.1.1 tulenevalt kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku eesja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

Viru Vangla kodukorra p.7.3 tulenevalt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal.

Vangistusseaduse § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

Vangistusseaduse § lg kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

Vangistusseaduse § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.

Vangistusseaduse § 101 lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe; lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

A.Streltsov’i distsipliinirikkumine väljendus selles, et 27.04.2009.a kaebaja olles Viru Vangla eelvangistushoone osakonnas kambris 2273 kella 08.20 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees-ja perekonnanimi, ei hoidnud käsi selja taga, ei seisnud oma voodi juures ning karjus ametniku peale, ega lõpetanud karjumist vaatamata ametniku korduvatele korraldustele.

Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.5 ametnikul õigus küsida kinni peetava isiku eesja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga, samuti on vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.3 ametnikul õigus nõuda kinni peetavalt isikult loenduse ajal käte selja taga hoidmist ja voodi kõrval seismist. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla venekeelse kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik kohustusest loenduse ajal öelda oma nimi ja vajadusel ka muud andmed.

Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus nime ütlemast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest - öelda enda nimi - aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust.

Kaebaja ei ole põhjendanud kaebuses asjaolu, miks ta keeldus täitmast vangla ametniku korraldust hoida käed selja taga ja seista oma voodi kõrval.

Asjakohatu on kaebaja viide põhiseaduse §-dele 11, 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi kaks korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud täitma vangla ametnike korraldusi ja vangistust reguleerivaid õigusakte.

Vastustaja märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 Ig-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vasta HMS § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldust täitma.

A.Streltsovi poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametniku ettekandega nr 1727. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt võimalus seletuste andmiseks, millest viimane keeldus.

Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg-te 1, 2, 3, 4 ja 41 sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule.

Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita.

Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu sellesse asutusse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik vabadusse e. ühiskonda jätta. A.Streltsov on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine vangistusseaduse §-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist.

Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra punktis 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009. Seega on kaebaja teadlikult, s.o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda.

22.12.2009.a toimunud menetluskonverentsil jäi vastustaja oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et asjaolu, et kaebaja ei nõustu enda karistamisega distsiplinaarkorras ei tähenda, et käskkiri ei ole seadusega kooskõlas.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja kaebuses ja menetluskonverentsil ei eitanud, et ta 27.04.2009.a, olles vangistusseaduse (VangS) § 4 kohaselt vahistatu staatuses, asus kambris 2273 ja hommikuse loenduse ajal kell 08.20 ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma nimi ning seista voodi juures.

Kaebaja seletas, et ta ei esitle ennast, kui vanglaametnik end ei esitle, sest põhiseaduse § 12 järgi on seaduse ees kõik võrdsed. Kaebaja ei saa aru, miks ta peab vanglaametnikel aitama loendust läbi viia, kui nendel on olemas tema kohta kõik andmed. Kui vanglaametnik ennast ei esitle, siis tema ka ei ütle oma nime. Ta ei oska lugeda vanglaametniku nime kaardilt, sest ta ei valda eesti keelt. Vanglaametnikul on tema foto ja kaardil kõik vajalikud andmed ja ei ole mõtet seda üle küsida.

Sellest kaebaja positsioonist kohus järeldab, et kaebaja protestib oma käitumisega vangla kodukorra ja loenduse protseduuri vastu.

VangS § 105 lg 1 kohaselt vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja

7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

VangS § 67 p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras.

Viru Vangla Kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt, p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

Viru Vangla Kodukorra p.7.3 kohaselt kõik kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal.

VangS § 100 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud VangS §-st 64 lähtudes.

A.Streltsov’ile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kaebusega, milles ta kirjeldab oma käitumist 27.04.2009.a kambris 2273 hommikuse loenduse ajal kell 08.20.

Distsiplinaarmenetluse protokolli (t.l. 30 ja 30 pöördel) vanemvalvuri M.Normak’i (t.l. 31) ettekandega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1, p.7.5 ja p.7.3.

Vaides kaebaja (t.l. 33) kirjutab, et „tuli sisse keegi tüüp ja hakkas nõudma, ähvardama ja hirmutama, et ma ütleksin oma nime. Ma ei ütle oma nime ükskõik kellele, sest ta ei ole ennast esitlenud. Ma ei ole nõus sellega, et pean ütlema oma nime. Oma perekonnanimi on minu jaoks kallis ja see on minu asi, kas ma seda nimetan. Samuti ei ole ma nõus, et käed peavad olema selja taga“.

Ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide (kaebuses ja vaides), et vanglaametnikud teda hirmutasid ja ähvardasid, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnikud suheldes kaebajaga teda hirmutasid või ähvardasid.

Kohus leiab täielikult tõendatuks A.Streltsov’i süüline distsiplinaarrikkumine Viru Vangla Kodukorra p.7.3, p.7.5 ja p.8.1.1 suhtes.

A.Streltsov’i distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta Viru Vangla Kodukorra p.7.3, p.7.5 ja p.8.1.1.

Kohus leiab, et on asjakohatud kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnikud ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta.

Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Viru Vangla Kodukorra p.7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku eesja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga.

Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi.

Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat mitmekordset distsiplinaarkorras karistatust (t.l. 36), samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. On oluline kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Kohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 A.Streltsov’i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Tamara Hristoforova kohtunik