3-09-2227/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2227 Otsuse kuupäev 30.12.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori vaideotsusele nr. 6- 25/437-2 11.09.2009 ja Viru Vangla toimingule. Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2009, kirjalik menetlus

Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tühistada Viru Vangla direktori vaideotsus 11.09.2009 nr. 6-25/437-2 ning teha Viru Vanglale ettekirjutus algatada uus vaidemenetlus Romeo Kalda poolt 03.07.2009 esitatud vaide alusel. Mõista välja Viru Vanglalt riigilõiv 125.- krooni (ükssada kakskümmend viis) riigituludesse. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.12.2009.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule halduskaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla direktori vaideotsust 11.09.2009 nr. 6-25/437-2. Kaebaja on taotlenud vaideotsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist uue vaideotsuse väljaandmiseks vaide rahuldamisega ning kaebaja vaidlustab Viru Vangla toimingut seonduvalt teabepäringule mittetähtaegse vastamisega ning taotleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, millega ületati teabepäringule vastamise tähtaega 95 päeva võrra. Kaebaja taotleb teha ettekirjutus teabepäringule vastamiseks seaduses ettenähtud korras.

Asja materjalide kohaselt on Romeo Kalda esitanud Viru Vanglale teabepäringu 28.05.2009, milles taotles teada saada, miks on käidud laos kaebaja isiklikke asju uurimas ning vaadatud kaebaja arvutit ilma kaebajale sellest teatamata. Viru Vangla on kaebajale vastanud 03.06.2009

„Vastus teabepäringule“, et laotöötajad ei ole kaebaja arvuti kotti avanud. 03.07.2009 on kaebaja esitanud vaide , milles taotles teha ettekirjutus Viru Vanglale, millega kohustada vastama kaebaja teabepäringule sisuliselt. Viru Vangla on andnud kaebajale kirjaga 02.09.2009 tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks Kaebaja on vastanud puuduste kõrvaldamisele 08.09.2009 ning Viru Vangla direktor on vaideotsusega 11.09.2009 nr. 6-25/437-2 teinud vaideotsuse, millega on jätnud vaide rahuldamata. Kaebaja on adresseerinud vaide Justiitsministeeriumile, Viru Vangla ei ole vaiet Justiitsministeeriumile edastanud.

Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla direktoril ei olnud õigust vaiet läbi vaadata, kuna enne 24.07.2009 kehtinud seaduse kohaselt tulnuks tema vaie esitada Justiitsministeeriumile läbivaatamiseks seitsme päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Seega on vaideotsus õigusvastane ning kuulub tühistamisele, samuti ei ole vaideotsus motiveeritud ega põhjendatud, puudub haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Vaideotsuses ei nähtu, kuidas on leitud, et vaie ei kuulu rahuldamisele, pole tähelepanu pööratud kas teabepäringus on vastatud kõikidele küsimustele. Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud vaidemenetluse läbiviimisel ja vaideotsus ei vasta Haldusmenetluse seaduse nõuetele. Kaebaja on esitanud teabepäringu 28.05.2009 ning Viru Vangla on vastanud 03.06.2009, kaebaja sõnutsi on vastus puudulik ning ta sai teabepäringule sisulise vastuse alles Viru Vangla vaideotsusega 11.09.2009,. seega jäeti teabepäringule tähtaegselt vastamata ning vastamise tähtaega ületati 95 päeva võrra.

Kaebajal on põhjendatud huvi alusena välja toodud preventiivne huvi, et edaspidi ei käituks Viru Vangla kaebaja suhtes kaebaja õigusi rikkudes. Kaebuse täienduses on kaebaja selgitanud ja põhjendanud veelkordselt oma seisukohti ning selgitanud, et kaebaja on pöördunud koheselt 22.05.2009 vangla poole pretensiooniga, so. ajal mil kaebaja oma arvutit kontrollis ja toimingu tuvastas, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks etteheide vastustajalt, et miks ei olnud kaebajal ühtegi pretensiooni koheselt 22.05.2009 ning esitas teabepäringu alles 28.05.2009, so. 6 päeva möödudes. Kaebaja arvates ei oma nimetatud asjaolu tähtsust, kuna selles osas vaidlus puudub.

Viru Vangla seisukohalt on kaebus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Viru Vangla seisukohalt on Viru Vangla direktor olnud pädev kaebaja 03.07.2009 esitatud vaiet läbi vaatama. Alates 24.07.2009 jõustusid Vangistusseaduse redaktsiooni muutused, mille § 11 lg 41 kohaselt Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vastustaja rõhutab, et Vangistusseadus ei näe ette võimalust, et enne muudatuste jõustumist muude vanglateenistujate haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaideid peaks lahendama jätkuvalt Justiitsministeerium. Vangla peab alusetuks kaebaja väidet, et vaideotsusel puudub õiguslik alus.

Vangla ei nõustu kaebusega, et vangla on jätnud teabepäringule tähtaegselt vastamata, kuna vangla on kaebaja pöördumisele vastanud 03.06.2009, seega tähtaegselt ning asjaolu, et vastus ei rahulda kaebajat, ei tähenda, et selgitustaotlusele ei ole vastatud. Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale pretensiooni koheselt 22.05.2009, mil kaebaja oma arvutit kontrollis, vaid kuus päeva hiljem, so. 28.05.2009 tegi kaebaja teabepäringu. Vastustaja on seisukohal, et

R. Kaldale on vastatud õigeaegselt ja alusetu on väita, et vastamistähtaega on rikutud.

Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning seda alljärgnevalt:

1.

Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on jätnud tähtaegselt kaebaja 28.05.2009 teabepäringule vastamata, kuna 03.06.2009 vastus kaebajale on puudulik ning teabepäringule sai kaebaja sisulise vastuse alles 11.09.2009 seonduvalt vaideotsusega. Seega loeb kaebaja, et tema teabepäring on vastuse saanud 95 päeva möödudes, millega on rikutud teabepäringule vastamise tähtaega. Asja materjalide kohaselt on kaebaja 22.05.2009 oma arvutit vangla isiklike asjade laos kontrollinud ning esitas kuus päeva hiljem teabepäringu (28.05.2009), milles on palunud teatada, miks on käidud laos ja vaadatud üle kaebaja arvuti ilma kaebajat teavitamata.

Kaebaja väidete kohaselt on ta ka koheselt suuliselt pöördunud vanglatöötajate poole ning hilisemalt esitanud kirjaliku teabepäringu ning leiab, et selles osas, et kaebaja on kirjalikult pöördunud vastustaja poole kuue päeva möödudes arvates vangla toimingu tuvastamisest , vaidlust ei ole ning seega jätab kohus ka nimetatud asjaolu tähelepanuta. Kaebajale on vastatud 03.06.2009 kirjaga nr. 2.1-7/22241 „Vastus teabepäringule“, et Viru Vangla kinnipeetavate isiklike asjade laotöötajad ei ole kaebaja arvutikotti avanud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja teabepäringule ei ole vastatud õigeaegselt.

Teabepäring on esitatud 28.05.2009 ning vastus sellele on adresseeritud 03.06.2009, seega kuue kalendripäeva jooksul. Tulenevalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamatult kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest ning erilisel vajadusel võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Asjaolu, et kaebaja on nimetanud oma järelepärimist teabepäringuks, ei muuda antud juhul asjaolu, kuna kaebaja on pöördunud vastustaja poole selgituste saamiseks, tuleb käsitleda esitatud päringut kui selgitustaotlust.

Antud juhul pole oluline, mida kaebajale on vastatud ning kas vastatud on kõikidele kaebaja poolt esitatud küsimustele, kuna antud juhul on vaidlusesemeks vastamise tähtaeg. Kui kaebaja ei ole temale vastatuga nõus või peab vastust puudulikuks, on võimalik asja sisu üle vaidlust jätkata, mida kaebaja ka tegi, olles esitanud 03.07.2009 vaide. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada Viru Vangla toiming õigusvastaseks, millega ületati teabepäringule vastamise tähtaega 95 päeva võrra ning seega jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus teha ettekirjutus teabepäringule vastamiseks, kuna kohus on leidnud, et teabepäringule on vastatud.

Kohus lähtub HKMS § 26 lg 1 p. 6.

2.

Kaebaja on esitanud vaide 03.07.2009. Kaebaja on vaides palunud asjale sisulist vastust miks on kaebaja arvutit kontrollitud ilma kaebajat teavitamata. 02.09.2009 on Viru Vangla andnud kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Viru Vangla on palunud kaebajal täpsustada, millele tuginedes kaebaja väidab, et arvutit on kontrollitud ning vooluvõrku lülitatud. Kaebaja on puudused kõrvaldanud ning väitnud Viru Vanglale, et arvutit kinnihoidev rihm oli olnud lahti ning arvuti ei olnud kotis selliselt nagu kaebaja oli selle asetanud. Vaideotsusega nr. 6-25/437-2 11.09.2009 on Viru Vangla direktor jätnud vaide rahuldamata Vaideotsuses ollakse seisukohal, et asjaolude uurimise tulemusena on tuvastatud, et isiklike asjade loatöötajad ei ole kinnipeetava arvutikotti avanud ega kontrollinud ilma kaebaja juuresolekuta.

Kaebaja leiab, et Viru Vangla direktoril ei olnud õigust üldse vaiet lahendada, kuna puudus selleks volitus. Arvates 24.07.2009 jõustus VangS § 11 lg 41 norm, mille alusel vaatab vaided läbi vangla direktor vanglateenistujate haldusaktide ja toimingute peale. Kaebaja on aga vaide esitanud 03.07.2009, enne nimetatud sätte kehtestamist, mistõttu ei olnud vangla direktoril volitust vaiet läbi vaadata. Kaebaja väidete kohaselt ei nähtu vaideotsuses haldusakti õiguslik ega faktiline alus ning põhjendused miks vaie on jäetud rahuldamata, vaideotsuse resolutsioon ei ole motiveeritud ega põhjendatud, vaideotsus ei vasta HMS § 86 lg 2 nõuetele.

Kohus asub seisukohale, et vaideotsus on õigusvastane selle poolest , et vaide on läbi vaadanud Viru Vangla direktor ning teinud sellekohase vaideotsuse. Kohus nõustub kaebajaga , et kaebaja vaie, mille kaebaja esitas 03.07.2009, tulnuks vanglal edastada läbivaatamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja on ka ise oma vaide adresseerinud Justiitsministeeriumile. Tulenevalt Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt (enne 24.07.2009 kehtinud redaktsioonis, so.ajal, mil kaebaja on vaide esitanud) on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Antud juhul ei ole vangla vaiet Justiitsministeeriumile edastanud , vaid on selle ise läbi vaadanud väites, et Vangistusseadus ei näe ette võimalust , et enne muudatuste jõustumist muude vanglateenistujate haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaided peaks lahendama jätkuvalt Justiitsministeerium. Lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5). Seega peab kohus õigeks kaebaja väidet, et haldusmenetluses vaide läbivaatamisel tulnuks kohaldada enne 24.07.2009 kehtivat sätet, kuna kaebaja on vaide esitanud 03.07.2009. Seega on vangla direktori haldusakt – vaideotsus , millega lahendati vanglateenistuja toimingu „Vastus teabepäringule“ peale esitatud vaiet, antud pädevust ületades ning seetõttu on haldusakt õigusvastane ja tühine algusest peale ( HMS § 63 lg 1 ja § 63 lg 2 p. 3 ) Kuna vaie on läbi vaadatud selleks mittepädeva haldusorgani poolt, kuulub vaideotsus tühistamisele ning kohtul puudub vajadus anda õiguslik hinnang vaideotsuse sisu ning selle faktilise ja õigusliku aluse kohta. Kaebaja on taotlenud vaideotsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist vaideotsuse väljaandmiseks kohustamisega - vaie rahuldada. Kohus märgib, et kohtul puudub õiguslik alus haldusorganile teha ettekirjutus vaide rahuldamiseks, kuna vaide sisuline läbivaatamine on haldusorgani ülesanne, seega saab kohus teha vaid ettekirjutuse vaidemenetluse uueks algatamiseks. Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile (HMS § 74)

Kohtus lähtub HKMS § 26 lg 1 p. 1 , mille alusel kohus tühistab vaideotsuse 11.09.2009 nr. 6- 25/437-2 ning teeb ettekirjutuse Viru Vanglale algatada vaidemenetlus Romeo Kalda poolt esitatud vaide ( 03.07.2009) alusel.

3. Menetluskuludest.

Kuna kohus tühistab Viru Vangla vaideotsuse 11.09.2009 nr. 6-25/437-2, tuleb Viru Vanglalt mõista välja menetluskulud – riigilõiv 125.- Kaebaja on riigilõivu kr. 250.- -tasumisest vabastatud kohtumäärusega 23.10.2009. Tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse.

Kuna kaebus on rahuldatud osaliselt, so. pooles ulatuses, kuulub ka riigilõiv väljamõistmisele pooles ulatuses, so. Viru Vanglalt kuulub väljamõistmisele kr. 125.- (HKMS § 92 lg 2) riigituludesse.

Kohtunik Mare Priks