3-09-2043/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2043 Otsuse kuupäev 30.12.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L. ´ kaebus Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse otsusele 10.09.2009 nr. 9-2/8055 Asja läbivaatamise kuupäev 21.12.2009, kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta A.L.´ kaebus haldusasjas 3-09-2043 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.12.2009.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse otsusega 10.09.2009 nr. 9-2/8055 „Tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamise kohta“ on A.L.´ 2008. aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel arvutatud välja, et enammaksutud tulumaksusumma on 3780.- krooni. Maksukorralduse seaduse § 105 lg 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Kohtutäituri nõude (täitetoimik 031/2007/609 ) alusel summas 3780.- krooni on otsustatud tasaarvestada tulumaksu tagastusnõue. Kaevatava otsusega on jäetud tulumaksu tagastusnõue rahuldamata. A.L. on esitanud kaebuse, milles vaidlustab Maksu ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse otsust 10.09.2009 nr. 9-2/8055. Kaebaja taotleb nimetatud otsuse tühistamist. Kaebaja on märkinud, et on esitanud maksuhaldurile tuludeklaratsiooni 2008. aasta kohta ning talle on saadetud otsus , millega ei ole rahuldatud tulumaksu tagastusnõuet. Kaebaja on soovinud, et tulumaksu tagastus oleks laekunud kaebaja vanglasisesele isikuarvele, kuna kaebajal ei ole hetkel tööd ning puudub sissetulek, kaebaja on seisukohal, et miinimumpalga ulatuses peab ka kaebajale jääma elatisraha. Kaebaja ei nõustu, et temale tagastatav maksusumma täies ulatuses on läinud kohtutäituri nõude katteks. Kaebaja leiab, et maksuhalduril ei ole õigust toimetada rahade liikumist, kuna maksuhaldur ei ole krediidiasutus ning kaebajale on enammakstud tagastatud maksusumma olulise tähtsusega sissetulek. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna ta kannab karistust, siis peaks tagastatav tulumaksu summa minema tema vanglasisesele arvele, kust võetakse Vangistusseaduse § 44 alusel nõueteks 50% ulatuses kaebuse esitajale tagastatavast tulumaksu summast.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata Vastustaja on teinud 10.09.2009 otsuse nr 9-2/8055, millega jättis kaebuse esitaja tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata ja tasaarvestas tulumaksu tagastusnõude summa maksukohustuslase rahalise nõudega (s.o kohtutäituri poolt arestitud rahaline nõue) summas 3780 krooni. Vastustaja kaebuse esitaja väidetega ei nõustu ja põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt: MKS § 34 lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 ja lg 5 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada.

08.01.2009 esitas kohtutäitur Katrin Vellet vastustajale rahalise nõude arestimise teate, millega kohustati vastustajat kaebuse esitajale võlgu olevat summat mitte välja maksma kuni kohtutäituri ees on rahuldatud nõue summas 3842 krooni. Vastustaja on seisukohal, et juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, peaks ta vaidlustama kohtutäituri tegevuse vastavalt TMS sätestatud korrale, mitte aga vaidlustama vastustaja kui kohustatud kolmanda isiku haldusakti.

Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus teinud otsuse 10.09.2009 nr. 9-2/8055 „Tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamise kohta“ juhindudes Maksukorralduse seaduse § 46 , § 106 lg 7 ja Tulumaksuseaduse § 46 lg 1,3 ja 6 seoses A.L. 2008. aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis esitatud tagastusnõude täitmise taotlusega. Maksuhaldur on Maksukorralduse seaduse ja Tulumaksuseaduse kohaselt A.L. ´ 2008. aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis kajastunud andmete alusel arvutanud välja, et enammakstud tulumaksusumma on 3.780.- krooni. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 105 lg 3 tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega. Kaebaja on taotlenud avalduses tagastatav rahasumma kanda vanglasisesele arvelduskontole Käesolevas asjas on Harju tööpiirkonna kohtutäitur saatnud maksuhaldurile rahalise nõude arestimise teate, mille kohaselt on teavitatud, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus ning Tartu Vanglale on adresseeritud A.L.´ edastamiseks „Nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust „(täiteasi 031/2007/609). Tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 34 lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 ja lg 5 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud ning ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada.

Vastustaja on märkinud, et 08.01.2009 esitas kohtutäitur Katrin Vellet vastustajale rahalise nõude arestimise teate, millega kohustati vastustajat kaebuse esitajale võlgu olevat summat mitte välja maksma kuni kohtutäituri ees on rahuldatud nõue summas 3842 krooni. 07.09.2009 saabus vastustajale kaebuse esitaja 2008. a füüsilise isiku tuludeklaratsioon ning vastustaja arvestas tulumaksuseaduse sätetest juhindudes kaebuse esitaja tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel välja, et kaebuse esitaja enammakstud tulumaksusumma on 3780 krooni. Kaebuse esitaja ei ole vastustaja poolt arvestatud tulumaksu enammakse summa suurust vaidlustanud. Kuna kohtutäitur Katrin Vellet oli 08.01.2009 teatega kaebuse esitaja rahalised nõuded arestinud, siis tegi vastustaja 10.09.2009 otsuse, millega teatati kaebuse esitajale tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamisest ning kõnesoleva enammakstud tulumaksusumma kandmisest kohtutäitur Katrin Velleti poolt arestitud nõude katteks, juhindudes TMS § 111. Lähtudes TMS § 114 lg 4 ja 5 sätestatust oli täituri rahalise nõude arestimise teate kättesaamisega maksuhalduri poolt teates nimetatud nõue arestitud ning maksuhalduri suhtes kehtiv. Vastustaja on rõhutanud, et maksuhalduril kui kohustatud kolmandal isikul oli seadusest tulenev kohustus alluda täitemenetlusele ning täita kohustus sissenõudja, s.o kohtutäitur Katrin Velleti kasuks. Juhul, kui vastustaja ei oleks kaebuse esitaja tagastusnõude täies ulatuses või osaliselt täitnud, eiranuks vastustaja kohtutäitur Katrin Velleti arestimisakti ning riskinud seega trahviga TMS § 261 alusel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kaebajal on pretensioone kohtutäituri tegevuse suhtes, tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri tegevust tulenevalt Täitemenetluse seadustiku §

217 ja 218 sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Kaebaja on kaebuse täienduses taotlenud tühistada maksuhalduri 18.11.2009 vastus nr. 6-4/453- 2, mida kaebaja on käsitlenud otsusena. Kohus on lähtunud asjaolust, et nimetatut ei saa otsusena käsitleda, kuna tegemist on sama kaebuse raames vastustaja poolt esitatud vastusega kaebusele, mitte maksuhalduri otsusega , mida saab tühistamisnõudes vaidlustada. Kaebaja sai vastava selgituse ka vastustajalt (esitatud 08.12.2009), kus vastustaja on märkinud, et 18.11.2009 vastus ei ole otsus, vaid vastus kaebusele haldusasjas 3-09-2043.Kohus on mõlema poole selgitusi kohtuotsuses käsitlenud ning tühistamisnõue vastustaja vastuse peale on asjakohatu. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et kaebajale peab jääma elatisraha vanglasisesele isikuarvele, kuna kaebajal puudub sissetulek. Kohus on seisukohal, et kaebaja kui kinnipeetav on riigi ülalpidamisel ning seadusest ei tulene, et kinnipeetaval peab olema vanglasisesel isikuarvel raha. Kaebaja on väitnud, et temale ei ole väljastatud kohtutäituri nõuet. Kohus märgib, et kohtule esitatud dokumendist (tl.18) nähtuvalt on kohtutäitur saatnud Tartu Vanglale A.L.´ edastamiseks nimetatud dokumendi, mis on ka vangla poolt eeldatavasti kaebajale kätte toimetatud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, antud kehiva õiguse alusel ning vastab haldusakti nõuetele ning kohus jätab kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS §

25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6.

Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks