2-09-62691/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-62691

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGT NTMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi, hageja nõue

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Viru Maakohus

Geete Lahi

29. detsember 2009.at Narva kohtumaja

2-09-62691

Osaühingu Aktiva Finants hagi A B vastu põhisumma 8

560,46 krooni ning kõrvalnõuetena viiviste summas 3 734,22

krooni ja intressi summas 4 825,24 krooni nõudes

8 560,46 krooni

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: Jõe 3, Tallinn 10151)

Hageja lepinguline esindaja: Ene Solovjev (Julianus Inkasso

OÜ, registrikood 10686553, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)

Kostja: A B (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsuseks.

2. Välja mõista A B Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 8 560,46 (kaheksa tuhat

viissada kuuskümmend krooni ja nelikümmend kuus senti) krooni, viivised 3 734,22

(kolm tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja kakskümmend kaks senti) ja intress

4 825,24 (neli tuhat kaheksasada kakskümmend viis krooni ja kakskümmend neli senti)

krooni*

3. Välja mõista A B Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised perioodi alates hagi

esitamisest (26.11.2009) kuni põhinõude täitmiseni eest 0,052% päevas tasumata

võlasummalt.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud tsiviilasjas jätta kostja A B kanda.

Lk 1/4

2-09-62691

5. Välja mõista kostjalt A B menetluskulud summas 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni

Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

6. Välja mõista kostjalt A B väljamõistetud mcnetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult

kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000

krooni (TsMS § 142 lg 2), Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank voi nr 333416110002 Danske Bank

AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab mcnetlusabi taotlemise korral mcnetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ci olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva

jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule.

Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

26.11.2009.a esitas Osaühingu Aktiva Finants esindaja kohtule hagi A B vastu. Hagiavaldusest ja

selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud

järelmaksulimiidilepingust nr 475JM0202717. Kostja ci täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt

ning võlgneb hagejale, kellele AS Sampo Pank loovutas oma nõude kostja vastu, 8 560,46 krooni,

millele on lisandunud viivised 3 734,22 krooni ja intress 4 825,24 krooni,

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud

hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult

vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on

kostjale 09.12.2009.a. tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 326 lg 1 ja 2 järgi kätte toimetatud postkasti

panekuga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud

ka vastuväiteid hagile.

Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu

määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult.

Lk2/4

2-09-62691

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvoetuks, Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusesl ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes Õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse

kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele

ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat

hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Materiaaloiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille

kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1

p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral

muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama

võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg

1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt oli kostjal vaja

maksta ka intressi. Vastavalt lepingule on intressimääraks 19% aastas ja viivise määraks on 0,5%

päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174l lg 3

kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 5 150 krooni väljamõistmise nõude,

millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 800

krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3 100 krooni Õigusabikulud. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (5 150 krooni) alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

Lk 3/4

2-09-62691

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Viru Maakohus 28.10.2009.a määrusega jättis Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A B vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Samal päeval määrus jõustus.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 26.11.2009.a.

Kohus leiab, et on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu

kiirmenetluse kulu) 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 800 krooni

väljamõistmine kostjalt. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3 100 krooni. Kohus on tsiviilasja

materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure

esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga.

Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabi kulude kandmist summas 3 100 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

põhjendatud 500 krooni ulatuses. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja nende töö

madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500

krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista

vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ci saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust

kohtule esitanud, siis ei ole ka põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 800 krooni, kokku 2 550 krooni.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja Õiguslikel alustel

TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Geete Lahi

Kohtunik

Lk4/4