2-09-45306/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise päev ja koht

30. detsembril 2009.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-09-45306 Kohtuasi G A hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu

32 320, 39 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G A /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Hageja lepinguline esindaja: Lembit Auväärt /elukoht: Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu, e-post: lembit.auvaart@mail.ee/ Kostja: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS /registrikood: 10579981, registrijärgne asukoht: Auvere küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa, 40101, postiaadress: Elektrijaama tee 59, Narva 21004/ Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta G A hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu 32 320, 39 krooni nõudes läbi vaatamata.

2. Saata määruse ärakiri teadmiseks pooltele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud

G A lepinguline esindaja esitas 09.09.2009.a Viru Maakohtule hagiavalduse Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu kutsehaigusega tekitatud kahjuhüvitise 32 320, 39 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja V A abikaasa ja pärija. V A suri 24.09.2007.a. Hageja leiab, et V A kostja poolt tekitatud tervisekahju hagemisõigus hüvise nõudes läheb üle talle, kui pärijale. Kostja esindaja oma kohtule 30.10.2009.a saadetud vastuses hagiavaldusele viitab asjaolule, et hageja ei saa pärida tervisekahjustusega tekitatud nõuet ja õigusjärglus võimalik ei ole. Samuti pole hageja tõendanud, et on V A pärija.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

2(2) kaitseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja –kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus.

Eelnimetatud sätete alusel õigusjärgluse tekkimise eelduseks on see, et vaieldav õigussuhe seda võimaldab ja pole isikuga lahutamatult seotud.

Antud asjas on tegemist kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hagemisõigusega, mille hüvitamist saab nõuda hagejana kannatanu ise, mitte aga kannatanu pärija. Isikule kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamise vaidluses ei saa tekkida isiku surma korral õigusjärglust, kuna võlasuhte aluseks olev kutsehaigusega tekitatud tervisekahju on oma olemuselt lahutamatult seotud isikuga ning tervise kahjustamisest tuleneva hüvitise nõudeõigusele, kui isiklikule õigusele, ei laiene üldõigusjärglus. Pärimisel ei lähe üle õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ( PärS § 2 teine lause).

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et kuna tervisekahju hüvitamise õigus on lahutamatult seotud kannatanu isikuga ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 425 lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov