2-09-32263/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-32263

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30.12. 2008. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

AS`i hagi PL vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks ja kande muutmiseks. Hageja: AS (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: PL (isikukood xxx elukoht xxx), esindaja Angelina Aaman Puudutatud isik I: L L (isikukood xxx, elukoht xx, tel xxx) Puudutatud isik II: DL (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja L L

Kohtuistungi aeg 09.12.2009. a

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon:

Hagi kande ebaõigeks tunnistamiseks rahuldada. Hageja nõue kanda sünniakti lapse isana hageja AS jätta läbi vaatamata.

Tunnistada kanne, mille kohaselt DL (ik xxx) sünniakti on kantud tema isana P L (isikukood xxx), ebaõigeks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt on lapse bioloogiline isa hageja AS, mitte kostja. Eeltoodust lähtuvalt palus hageja kanne, kus kostja on sünniaktis lapse isaks märgitud, ebaõigeks tunnistada. Sünniakti palus hageja lapse isaks ennast kanda.

Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused

PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 44 lg 1 kohaselt, võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Ekspertiisiakti (toim lk 33) kohaselt on lapse isa 99,99998% tõenäosusega hageja, mitte kostja. Kostja võttis hagi õigeks. Seega kuulub kande vaidlustamise nõue rahuldamisele.

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui sünniakti on isa juba märgitud, tuleb kõigepealt vaidlustada see kanne ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud (tsiviilasi nr 3- 2-3-20-96). Seega saab hagejat lapse sünniakti kanda pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist vastava avalduse esitamisega perekonnaseisuasutusele.

Menetluskulusid hageja ei nõudnud.

Kohtunik Epp Haabsaar