2-09-38772/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-38772

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85 15083 Tallinn

Kohtunik Raivo Einula (92)

Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2009. a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-38772

Kohtuasi KK versus JK elatise nõudes MK ülalpidamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK(isikukood XXX), elukoht XXX

Kostja: JK(isikukood XXX), elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg, koht 30.12.2009. a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-38772

2

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada KK ja JK vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja JK kohustub tasuma KK Danske Bank AS Eesti filiaali pangakontole nr XXXXXXXXXXXX poolte ühise tütre MK(isikukood XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 07. augustist 2008 igakuist elatusraha summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni MK täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-38772.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise soovist loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on KK hagi JK vastu elatise nõudes poolte ühise tütre MK(isikukood XXX) ülalpidamiseks. 30.12.2009. a kohtuistungil sõlmisid pooled elatise nõudes kompromisslepingu, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on väikseim võimalik elatusraha suurus Eesti Vabariigis 2175 krooni.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

Tsiviiltoimik 2-09-38772

3

TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

TsMs § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu 27.04.2009 lahendile nr 3-2-1-2-09, mille kohaselt kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurus ei vasta enam lapse vajadustele ja vanema võimalustele, siis on vanemal õigus esitada uuesti hagi elatise suuruse muutmiseks. Kuid see ei anna isikule alust nõuda PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 ei ole TsMS § 459 lg-s 2 märgitud seaduseks. Isik võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

Raivo Einula Kohtunik