2-09-45028/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-45028

Tsiviilasi J F hagi A F vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J F (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Irina Belova

Kostja A (A) F (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 17. detsember 2009.a

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja J F; hageja esindaja Irina Belova Kostja A F

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J F ja A F abielu, sõlmitud 03.06.1995.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaalis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 161.

3. Taastada J F tema endine perekonnanimi ja lugeda taastatuks perekonnanimeks G. 4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talitusele.

5. Välja mõista A F J F kasuks alates 01.09.2009.a. elatis:

2

5.1. 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni kuus M F (sündinud XXX.) ülalpidamiseks kuni M F täisealiseks saamiseni XXX.;

5.2. 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni kuus P F (sündinud XXX.) ülalpidamiseks kuni P F täisealiseks saamiseni XXX.

5.3. Elatise maksmisel kuulub arvestamisele tasutud elatis 11000 krooni.

6. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulude osaline tagastamine Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 2500 (kaks tuhat viissada) krooni J F kontole nr XXX Eesti Krediidipank. Edasikaebamise kord

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. 08.09.2009.a esitas J F Viru Maakohtule hagi A F vastu abielu lahutamise ja poolte ühiste laste M F (sündinud XXX.) ja P F (sündinud XXX) ülalpidamiseks elatise igale lapsele 3000 krooni kuus väljamõistmiseks alates 01.08.2009.a. Hagiavalduse kohaselt alates 2008.a. suvest muutis kostja oma suhtumist hagejasse, ilmutades lugupidamatust, solvas ja käitus hageja suhtes jämedalt, kasutas füüsilist vägivalda. Mitmel korral lahkus kostja kodunt pikaks ajaks. Hageja leiab, et peamiseks põhjuseks kostja suhtumise muutumises hagejasse oli kostja truudusetus. Hageja on kostjale mitmel korral andestanud, püüdes säilitada perekonda. 2009.aasta augustikuust ei ela kostja koos perega ning ei osuta varalist abi laste ülalpidamiseks. Hageja palus lahutada poolte abielu ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.08.2009.a. poeg M ülalpidamiseks 3000 krooni ja tütar P ülalpidamiseks 3000 krooni. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde, soovis tagasi perekonnanime G ja vähendas elatise summat, paludes välja mõista mõlemale lapsele 2700 krooni alates 01.09.2009.a. Elatise väljamõistmisel palus hageja esindaja arvestada kostja makstud elatist kokku summas 11000 krooni (oktoobris 4 400 krooni, novembris 4400 krooni, detsembris 2200 krooni).

KOSTJA SEISUKOHAD 2. Kostja 14.10.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile märkis, et hageja on küüniliselt moonutanud abielu lahutamise põhjusi. Mitte kostja ja vaid hageja ise on süüdi abielurikkumises. Kostja on püüdnud säilitada perekonda. Olenemata sellest, kumb on süüdi abielurikkumises ning soovimata vaielda sellest inimeste silme all, tunnistab kostja hageja nõuet lahutada abielu. Elatise nõuet tunnistas kostja osaliselt, nõustudes maksma igakuiselt kummalegi lapsele 2175 krooni kuus alates hagi kohtule esitamisest. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist poeg M ülalpidamiseks 2700 krooni kuus ja tütar P ülalpidamiseks 2700 krooni kuus alates 01.09.2009.a. Samuti palus kostja arvesse võtta makstud elatist summas 11000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

3 võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid antud asjaoludel puudub kohtul alus kahelda kostja tahtes nõuet tunnistada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kuna kostja võttis 17.12.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. Hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg- tele 1, 2 ja , § 70 lg 2 ning poolte abielu lahutada PKS § 29 lg 2 järgi. Pärast lahutamist taastada J F tema endine perekonnanimi G (Nimeseaduse § 11). PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

4. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

5. Hageja ja kostja avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada.

6. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse menetluses tasutud riigilõivust pool, kui pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Hagiavalduselt on hageja tasunud 08.09.2009.a. riigilõivu 5000 (viis tuhat) krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072136 (maksekorraldus nr 60). Kohus rahuldab lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3 hageja taotluse. Hageja makstud riigilõivust pool, so 2500 krooni, tuleb tagastada J F kontole nr XXX Eesti Krediidipangas.

Geete Lahi Kohtunik