2-09-55049/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55049 Tsiviilasi A M hagi P L vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja P L (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 39 150 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista P L A M kasuks alates 21.10.2009.a elatis: - 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära, K L (sündinud XXX) ülalpidamiseks kuni K L täisealiseks saamiseni XXX,; - 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtule, D L (sündinud XXX) ülalpidamiseks kuni D L täisealiseks saamiseni XXX, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära.

3. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

4. Tühistada 12.01.2010.a kell 15.30 määratud kohtuistungi aeg.

Menetluskulude jaotus

2 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

21.10.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub A M mõista P L välja elatis laste K L ja D L ülalpidamiseks igaühele 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtule. Tsiviilasja arutamine määrati 12.01.2010.a kell 15.30.

Kostja 18.11.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses nõustus maksma elatist 1250 krooni kuus igale lapsele. 17.12.2009.a avalduses võttis kostja hagi õigeks ja tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohtule esitatud lapse K L sünnitunnistuse (sünd registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kande nr 389) ja D L sünnitunnistuse (sünd registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kande nr 388) kohaselt on laste isaks P L ja emaks A M.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada

3 ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

TsMS § 352 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada. Kohus tühistab 12.01.2010.a määratud kohtuistungi aja.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik