2-09-32916/12

2-09-32916/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2009-12-29

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

2-09-32916 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-32916 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Tauno Aas vastu 12 883,59 krooni nõudes Tsiviilasja hind 12 043 krooni 32 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liisi...

2-09-32916

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-32916 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Tauno Aas vastu 12 883,59 krooni nõudes Tsiviilasja hind 12 043 krooni 32 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti), registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn Hageja esindaja Silva Kark, AS Swedbank jurist, asukoht Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post: silvia.kark@swedbank.ee Kostja Tauno Aas, isikukood *, elukoht *, töökoht *, asukoht * Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt Tauno Aas'alt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks kokku 12 883 (kaksteist tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) krooni 59 senti, millest põhivõlgnevus on 12 043,32 krooni, intress 790,27 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni. 3. Välja mõista kostjalt Tauno Aas'alt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (12 043 krooni 32 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates 8. juulist 2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. 5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta hageja Swedbank Liising AS-i menetluskulud kostja Tauno Aas'a kanda. 2. Välja mõista kostjalt Tauno Aas'alt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulu

2-09-32916

3350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

10.05.2006. a sõlmisid Klisseran Kaubandus OÜ (edaspidi müüja) ja Tauno Aas (edaspidi kostja) Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/95009 (edaspidi leping), mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 21 210,60 krooni, intressimääraga 15,9% aastas (lisa 1). Kostja kohustus kauba bruotsumma 21 210,60 krooni tagastama alates 15.06.2006 kuni 15.05.2010 igakuiselt summas 438,20 krooni AS Hansa Liising Eesti (pragune nimi Swedbank Liising AS – edaspidi hageja) kontole. Kostja ei ole graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.07.2007 kuni 15.10.2007 (lisa 3). Kostja on tasunud hagejale brutosummast 5873,60 krooni (lisa 6). Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas (lisa 1). 18.06.2009. a määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata Swedbank Liising AS-i maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. Aas'a suhtes võla maksmise nõudes. 10.07.2009. a esitas hageja Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Tauno Aas'a vastu võlgnevuse 12 883,59 krooni nõudes. 13.07.2009a. tegi Pärnu Makohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 18.11.2009a. on kostja saanud kätte isiklikult hagimaterjalid koos 13.07.2009a. kohtumäärusega ning kostja kirjaliku vastuse nõude /tl 57/.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtu seisukoht

2-09-32916

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 10.07.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

2-09-32916

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tauno Aas'alt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista Ego järelmaksu müügilepingust nr 299/95009 tulenev võlgnevus kokku 12 883 krooni 59 senti, millest põhivõlgnevus on 12 043,32 krooni, intress 790,27 krooni ja menetlustasu lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 08.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt (12 043,32 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas), mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 08.07.2009 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõiv s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel 3000 krooni, milliseid kulusid tõendavad maksekorraldused on lisatud hagiavaldusele. 27.08.2009 on hageja esitanud kohtule taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks kostjale ning ühtlasi esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud järgmised: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 3000 krooni ja riigilõiv avalikult kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 3350 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 3. lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

2-09-32916

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 3350 krooni s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning riigilõiv menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild

Kohtunik