2-08-51930/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-08-51930

Tsiviilasi

N. H. hagi E. I. H. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. H., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Kostja: E. I. H., isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxxxx.a, Soome Vabariigi kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxx

Menetlustoiming Menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-08-51930 menetlus.

2. Jätta N H hagi E I H vastu läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

3. Toimetada määruse ärakiri kätte pooltele. Määruse kättetoimetamisega kostja esindajale loetakse määrus kostjale kättetoimetatuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas 2-08-51930 kannab N H täies ulatuses.

2. E I H võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1)

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale asja läbivaatamata jätmist puudutavas osas võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 29.07.2009.a määrusega peatati tsiviilasja nr 2-08-51930 menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni Läti Vabariigi Riia linna Zamgale linnaosa kohtu menetluses olevas tsiviilasjas, N H hagis E I H ja E K vastu lapse S H põlvnemise tuvastamiseks. 17.12.2009.a teatas kostja E I H esindaja kirjalikult, et menetluse peatamise alus on ära langenud, st et Läti Vabariigi kohtuasjas (N H hagi E I H ja E Ki vastu lapse S H põlvnemise tuvastamiseks) on kohtuotsused tehtud ja need on ka jõustunud. Kostja esindaja palus tsiviilasja 2-08-51930 menetlus uuendada. Kostja esindaja taotluse kohaselt on Läti kohtu otsusega tuvastatud, et laps S H, kelle ülalpidamiseks hageja kostjalt elatist nõuab, ei põlvne kostjast E I H. Seega ei ole kostja kohustatud laps S H ülalpidamist andma ja hageja hagi on alusetu. Hageja teadis, et laps S H ei põlvne kostjast, kuid ometi esitas ta pahatahtlikult kostja vastu hagi lapsele ülalpidamise saamiseks. Sellega põhjustas hageja kostjale ebameeldivusi ja kulutusi. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks talle hageja käitumise tõttu tekkinud kulutused kandma. Kostja palub enda menetluskulud panna kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, tuleb tsiviilasja nr 2-08-51930 menetlus uuendada.

2. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilasi nr 2-08-51930

Hageja on esitanud kohtule hagi kostja vastu 29.03.2007.a sündinud lapse S H ülalpidamiseks elatise saamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on lapse ülalpidamiskohustus vanemal. PKS § 38 lg 1 mõtte kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal laps S H ülalpidamiskohustus vaid juhul, kui tema on selle lapse vanem, st kui laps S H põlvneb kostjast.

3. Läti Vabariigi Riia linna Zemgale eeslinna kohus on 28.08.2009.a teinud kohtuotsuse asjas nr C24062907, millega on tunnistanud, et S H, sündinud 6.märtsil 2007.a Riias, ei põlvne E I H, sündinud 30.märtsil 1955.a. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja ei ole laps S H vanem, st isik, kellel on kohustus seda last ülal pidada. Eeltoodut arvestades ei ole hagejal tsiviilasjas nr 2-08-51930 esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, st kostjalt laps S H ülalpidamiseks elatist saada. Hageja hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbivaatamata.

4. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, ei saa kohus menetluskulu rahalist suurust kindlaks määrata. TsMS § 174 lg 1 analoogia kohaselt on kostjal õigus nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

Sirje Lahesoo Kohtunik