3-09-2300/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2009, Jõhvi Kohtuasja number

3-09-2300 Kohtuasi

A. S kaebus Viru Vangla 28.07.2009 käskkirja nr 6- 3/1777-D tühistamiseks ja 20 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon Keelduda A. S määruskaebuse menetlusse võtmisest

Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

A. S on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitanud kaebuse, milles ta palub, et kohus tühistaks tema distsiplinaarkorras karistamise kohta Viru Vanglas tehtud käskkirja ning mõistaks välja alusetu kartseris viibimisega tekitatud 20 000 krooni suuruse mittevaralise kahju. 27.10.2009 koostatud kohtumäärusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas põhjusel, et kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 23.11.2009 edastatud määruskaebuses märgib A. S et pole kohtumäärusega nõus, viitab ka haldusasjas nr 3-09-2294 tehtud kohtumäärusele ja palub ringkonnakohtul oma kaebus õiglaselt läbi vaadata. 24.11.2009 koostatud määruses leidis kohus, et määruskaebus ei vasta nõuetele ega ole arusaadav ja andis tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Kuni käesoleva ajani pole A. S kohtumääruse nõudeid täitnud ning on edastanud Jõhvi kohtumajja üksnes arusaamatu sisuga kirja ja esialgsete kaebuste uued eksemplarid.

KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustik määruskaebusele esitatavaid nõudeid ei sisalda, seega kuulub kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 662 lg 1 ja 2, millede kohaselt tuleb märkida määruskaebusesse haldusasja number, mille või kelle suhtes määrus tehti, määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus ning faktilisi ja õiguslikke väiteid sisaldav määruskaebuse põhjendus. A. S määruskaebuses räägitakse korraga kahest erinevas haldusasjas tehtud kohtumäärusest ning väidetakse, et kaebajale pole esimese astme kohtu määrus üldse vajalik ja palutakse, et ringkonnakohus vaataks kaebuse ise õiglaselt läbi. Seega ei vasta A. S määruskaebus nõuetele, sest selles puudub selge protsessuaalne taotlust määruskaebuse enda suhtes ning pole võimalik üheselt aru saada, kas kaebaja soovib vaidlustada mõlemat kohtumäärust või ainult ühte ning millist täpselt. Esitatud kujul pole Tartu Halduskohtul võimalik määruskaebust menetleda ning ta peab keelduma selle menetlusse võtmisest.

Raili Randlane Kohtunik