2-09-30550/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-30550

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse tegemise aeg

30. detsember 2009

Tsiviilasi

Andres Koomer hagi Millimax OÜ vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvise

nõudes ja Millimax OÜ vastuhagi Andres Koomer´i

vastu hüvise nõudes

Hagihind

Vastuhagihind

12 000 krooni

5927 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagi kostja: Andres Koomer,

Hageja esindaja: advokaat Ain Laansalu, Tartu I

Advokaadibüroo,

Raekoja

plats

13,

Tartu,

e-post:

ain.laansalu@gmail.com

Kostja/vastuhagi hageja: Millimax OÜ, reg nr 10768162,

asuk Järve 7, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa

Kostja esindajad: juhatuse liige Meelis Maks ja Katrin

Johanson, OÜ JKP Õigusbüroo, asuk Pepleri 23-11, Tartu

51003, e-post: katrin@jkp.ee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Koomer´i hagi Millimax OÜ vastu rahuldamata ja hüvis Millimax OÜ-lt

välja mõistmata. Lugeda tööleping Andres Koomeriga lõppenuks töötaja algatusel TLS §

79 alusel alates 1. oktoobrist 2008. a.

2. Jätta Millimax OÜ vastuhagi rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja MENETLUSE KÄIK

Pooled on sõlminud töölepingu 12. märtsil 2007.a. nr 9. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle

veoautojuhina, tööajaga 40 tundi nädalas, määramata ajaks. Tööülesannete täitmise asukohaks on

töölepingu p-s 2.5 märgitud Tartu linn.

Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile 3. oktoobril 2009.a avalduse, milles väitis, et tööandja

on temaga lõpetanud töölepingu faktiliselt 26. septembrist 2008. a. Hageja palus tunnistada

töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping seetõttu lõppenuks töötaja

algatusel alates 29. septembrist 2008.a.; välja mõista Millimax OÜ-lt hüvis kuni kuue kuu

keskmise palga ulatuses; välja mõista Millimax OÜ-lt palk ja lisatasud ületundide, töötamise eest

õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeviti perioodil 12. märts 2007 – 19. september 2008 mitte

vähem kui 13 000 krooni ja palgaseaduse järgne viivis palga ja lisatasudega viivitamise eest

mitte vähem kui 1000 krooni. Töövaidluskomisjoni 13. mai 2009. a otsusega hageja nõue

rahuldati osaliselt. Töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks ja loeti tööleping

lõpetatuks töötaja algatusel alates 1. oktoobrist 2008. a. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks

hüvis kahe kuupalga ulatuses 12 000 krooni ja lisatasud töötamise eest puhkepäevadel, õhtusel ja

öisel ajal ning ületunnitasud kokku 9490.77 krooni, summad kuuluvad maksustamisele. Muus

osas jäeti avaldus rahuldamata. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25. mail 2009. a. ja

esitas 19. juunil 2009.a kohtule taotluse A. Koomeri avalduse osaliseks läbivaatamiseks ja kostja

vastunõude läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja ei soovi töövaidluse läbivaatamist

hagina kostjalt hageja kasuks väljamõistetud lisatasu 9490.77 krooni osas.

22. juulil 2009. a vormistas kostja oma nõude hageja vastu vastuhagina TLS § 84 rikkumisega

hagejale tekitatud kahju 4916 krooni nõudes. Kohus on asjas pidanud 30. novembril 2009.a.

kohtuistungi ja jätkas asja edasist menetlemist kirjalikus menetluses.

Hagimenetluses jäi hageja oma nõude juurde. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse(hagi)

kohaselt töötas hageja kostja juures veoautojuhina. Tema tööülesandeks oli teostada

kaubavedusid Lõuna-Soome ning Põhja-Eesti ladude, poodide jms vahel. Töövahendiks oli

veoauto Mercedes Benz Actros 2540L 030 TGP. Hageja kaebas korduvalt tööandjale veoki

tehnilise seisukorra üle, samuti selle üle, et tema lisatööd ei kompenseeritud. Tööandja esindaja

Meelis Maks hakkas selle peale otsima põhjusi hagejast lahti saamiseks. 22. septembril 2008. a

hageja haigestus ja oli haiguslehel 26. septembrini 2006. a. 23. septembril külastas hagejat kodus

M. Maks ning teatas, et tööleping on lõpetatud. Reedeks, 26. septembriks 2008. a. oli tööandja

loonud uue töösuhte uue juhiga ja 30. septembril 2008. a. sõitis välja teine autojuht.

Esmaspäeval, 29. septembril 2008.a. meilis tööandja hagejale koondamisteate ja andis selle ka

väljatrükituna üle. Selle koondamisteate kohaselt oleks justkui hagejat teavitatud 30. juunil 2008.

a. ja töötamise viimane päev oleks olnud 31. august 2008. a ja koondamishüvis oleks makstud 1.

oktoobriks 2008. a. Sellist teadet põhjendas M. Maks sooviga mitte maksta hagejale

koondamishüvist, kuigi on ka läbinähtav soov teha selline lepingu lõpetamine näiliku 1 kuulise

vaidlustamistähtaja möödumise tõttu vaidlustamatuks. Hageja teatas tööandjale, et selline

töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, mispeale tööandja palus hagejal ilmuda tööülesandeid

täitma Tartusse, Viljandi 48. Rohkem kui poolteise aasta jooksul ei ole aga hageja Tartus

töökohustusi täitnud, kuigi selline punkt on töölepingus. Ilmselgelt on tööandja teinud tegusid,

mille tõttu hageja töötamine tööandja juures ei ole võimalik. Tööandja üritab hagejat alandades

ja keerutades „juriidiliselt korrektselt“ lahti saada. Tööandjal puudus õigus töölepingu

lõpetamiseks hageja haiguse ajal. Samuti puudus alus hageja koondamiseks. Töösuhe on

tööandja algatusel faktiliselt lõppenud alates 26. septembrist 2008. a. Hageja palub tunnistada

poolte vahelise töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping seetõttu lõppenuks

töötaja algatusel alates 29. septembrist 2008. a; välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvis

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses, so mitte vähem kui

36 000 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT ja VASTUHAGI

Hageja haigestus 22. septembril 2008. a. 23. septembril 2008. a külastas tööandja esindaja M.

Maks hagejat kodus. Hageja oli sel päeval kodus alkoholijoobes ja jättis ilmumata ka perearsti

vastuvõtule. Kostja tegi hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuna

ei pidanud võimalikuks ebausaldusväärse töötajaga töösuhte jätkamist. Veoautojuht on liikluses

suurema ohu allika valdaja. Hageja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel,

vaid soovis koondamist. 29. septembril 2008. a edastas kostja hagejale e-kirja teel töölepingu

lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel teatise projekti. Seda teatist tuleb käsitleda projekti, mitte

koondamisteatena, sest projekt ei olnud kummagi poole poolt allkirjastatud. Hageja muutis meelt

ja ei soovinud projekti allkirjastada. Kostja leidis, et töösuhet tuleb seega jätkata ja palus hagejal

alates 1. oktoobrist 2008. a asuda täitma töökohustusi Tartust. Nimetatu tulenes töölepingu p-st

2.5. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et hageja alustas varem tööülesandeid Harju Maakonnast.

Hageja 1. oktoobril 2008. a tööle ei ilmunud. Hageja teatas telefoni teel kostja esindajale, et

töölepingut ei ole võimalik lõpetada, kuna hagejal on alates 1. oktoobrist 2008. a

töövõimetusleht. Töövõimetuslehte ei ole hageja kostjale esitanud. Tööleping on siiani

lõpetamata, avaldust töölepingu lõpetamiseks ei ole hageja esitanud. Kostja palub muuta

hagejaga töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lugeda hageja tööleping lõpetatuks töötaja

soovil TLS § 79 alusel alates 1. oktoobrist 2008. a ja tunnistada kostja õigust mitte maksta

hagejale seoses töölepingu lõpetamisega hüvist kahe keskmise kuupalga ulatuses.

19. juunil 2009. a esitas kostja kohtule ka nõude välja mõista hagejalt TLS § 84 lg 1 alusel

seoses TLS § 79 lg 1 rikkumisega tekitatud kahju 4916 krooni. 22. juulil 2009. a esitas kostja

sama nõude osas vastuhagi (lk 23). Nõue on esitatud seoses sellega, et hageja on eiranud

töölepingu lõpetamiseks seadusega sätestatud etteteatamise tähtaegu. Vastuhagi ei ole aegunud

(lk 37). Kostja toetub siin TsMS § 373 lg 1 p-le 3. Kostja on esitanud vastuhagis sisalduva nõude

juba esialgses vastuses avaldaja avaldusele töövaidluskomisjonis. Nõude aegumine on katkenud

hetkest, mil avaldaja esitas töövaidluskomisjonile vastuse koos omapoolse nõudega, seega 12.

novembrist 2008. a. See, et nimetatud küsimuses ei toimunud töövaidluskomisjonis menetlust,

ei kuulu kostja pädevusse, kuna töövaidluskomisjoni istungit juhib komisjon ja mitte kostja.

Vastuhagi on ka sisuliselt põhjendatud. Kostja palus korduvalt hagejat 1. oktoobril 2008. a tööle

tulla, hageja tööle ei ilmunud. Kostja palus seejärel esitada kas arstitõend oma töövõimetuse

kohta või esitada avaldus TLS § 76 alusel või töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks, kuid

hageja seda ei teinud. Etteteatamistähtaegade järgimine on kohustuslik ja ei ole seotud ühele või

teisele poolele otsese kahju tekitamisega. Kostjal puudub seega kahju tõendamise kohustus.

Seaduse mõtte kohaselt on etteteatamistähtaeg kantud eesmärgist anda tööandjale võimalus leida

uus töötaja, korraldada töö ümber jne. Kostjal oli muidugi vaja hageja töö tegemiseks palgata

uusi töötajaid ja sellega on põhimõtteliselt tõendatud ka kahju olemasolu kostjal.

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGI OSAS (lk 33)

Hageja leiab, et vastuhagi on aegunud. ITVS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevate õiguste

tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlust lahendavasse

organisse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud erandid. Seega tuleb vastuhagi jätta

rahuldamata. Vastuhagi on ka sisult põhjendamata. Tööandja oli nii sõnades kui ka tegudes

avaldanud soovi töösuhte jätkata, mistõttu polnud hagejal põhjust seda teha ühepoolselt.

Tööandja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks saanud seoses hageja lahkumisega kahju.

KOHTUISTUNG

Hageja avaldas, et 23. septembril 2008.a. kui tööandja teda kodus külastas magas ta küll

põrandal, kuid ei olnud purjus. Ta võis olla voodist põrandale kukkunud. Arsti juurde ei läinud

sel päeval seetõttu, et ajas päevad sassi. Oli sel ajal üldhaigestumine, varem oli kaks kuud

silmapõletik. 1. oktoobril 2008. a tööle hageja ei ilmunud, kuna talle oli esitatud

koondamisteade. Hageja ei eita SMS-i saatmist M. Maksile.

Hageja esindaja leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud kostja vastuses on üksnes vihje kostja

vastunõudele, see ei ole esitatud nõudena ja seetõttu on vastuhagi aegunud.

Kostja esindaja avaldas, et töölepingu lõpetamist hagejaga ei ole üldse vormistatud. Töötaja

oleks pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama 30 päeva. Töötaja väitis alates 26.

septembrist 2008. a, et ta on haiguslehel ja seetõttu tööle ilmuda ei saa. Koondamissituatsiooni

tööandjal 29. septembril 2008. a ei olnud. Hagejast taheti lahti saada, aga kuna ta nõudis töölt

lahkumise eest hüvitist, siis oli tööandja nõus tema töö jätkamisega. 30. septembri 2008. a õhtul

saatis hageja M. Maksile SMS sõnumi tekstiga „kohtume töövaidluskomisjonis“.

8. detsembril 2009.a. suurendas kostja oma vastuhagi nõuet. Vastuhagi suuruseks on 5927

krooni, kuna hageja teatas tööandjale lepingu lõpetamise soovist 22 tööpäeva võrra varem ette.

Hageja keskmise päevapalga suuruseks on 269 krooni.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

Pooltel puudub vaidlus selles, et pooltevahelise töölepingu lõpetamine ei ole toimunud

seadusega ettenähtud kirjalikus vormis. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hiljemalt 29. septembriks

2008. a oli kostjal tekkinud soov töösuhe hagejaga lõpetada ja pooled pidasid töölepingu

lõpetamise aluse ja võimaliku hüvise maksmise osas läbirääkimisi. Seejuures edastas kostja

hagejale allkirjastamata koondamisteatise. Kuna pooled ei jõudnud töölepingu lõpetamise aluse

ja tingimuste osas kokkuleppele, siis soovis kostja, et hageja jätkaks töö tegemist ja kohustas

teda ilmuma tööle 1. oktoobril 2008.a. asukohaga Tartu linn, kuigi hageja oli kogu oma

töötamise aja kostja juures alustanud tööd Tallinnast, kuhu oli ka garazeeritud tema töövahend-

veoauto. Hageja tööle Tartusse 1. oktoobril 2008.a. ei ilmunud.

Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on hagejaga töölepingu üldse lõpetanud ja kas

lepingu lõpetamine on toimunud seaduspäraselt.

Kuni 1. juulini 2009. a kehtinud töölepingu seaduse § 72 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja on

kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping

peab olema väljendatud tingimusteta. TSÜS § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu

kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt

allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja saatis koondamisteatise hagejale e-

postiga ja edastas hagejale ka teatise väljatrüki. Teatis on allkirjastamata (töövaidlusasja toimik

lk 8). Seega ei järginud kostja teatise esitamisel seadusega sätestatud vorminõuet. TSÜS § 83 lg

1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui

seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt

allkirjastamata koondamisteatis ei saanud kaasa tuua töösuhte pooltele õiguslikke tagajärgi, asjas

ei kohaldu ka TLS § 72 lg 2 sätestatud keeld loobuda töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust

teatisest teise poole nõusolekuta. Nimetatud seisukohal on ka kostja ise, kes käsitleb teatist

projektina. Asjas ei ole vaidlust, et kui pooled ei jõudnud kokkuleppele töölepingu lõpetamise

aluse ja tingimuste osas, siis kostja soovis, et hageja jätkaks tööd. Seega on kohus seisukohal, et

kostja tööandjana ei ole pooltevahelist töölepingut lõpetanud. Hageja seisukoht, et töösuhe on

tööandja algatusel faktiliselt lõppenud juba 26. septembrist 2008. a ei ole leidnud tõendamist,

kuna pooled pidasid veel pärast seda päeva läbirääkimisi töölepingu lõpetamise aluse ja

tingimuste üle. Kuna kostja tööandjana ei ole töölepingut lõpetanud, siis ei saa see lõpetamine

olla ka ebaseaduslik. Hagejal puudub õiguslik alus kostjalt hüvise nõudeks.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ei ilmunud 1. oktoobril 2008. a tööle, olles eelnevalt saatnud

kostja esindajale SMS-i tekstiga: „kohtume töövaidluskomisjonis“. Kostja on asunud

seisukohale, et hageja on omal algatusel töölepingu lõpetanud, rikkudes seejuures töölepingu

lõpetamiseks seadusega sätestatud etteteatamistähtaega (TLS § 79 lg 1). Kohus nõustub kostjaga,

et tuvastatud asjaoludel tuleb lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS §

79 lg 1 alusel. Hageja on selgelt kohtule avaldanud oma soovimatust edasi töötada kostja juures

alates 1. oktoobrist 2008. a ja ka kostja ei ole eitanud oma soovi tööleping hagejaga lõpetada.

Kui hageja arvamuse kohaselt oli kostja rikkunud töölepingu tingimusi, siis oleks hageja pidanud

esitama kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel.

Hageja on tõepoolest rikkunud töölepingu lõpetamisel töölepingu etteteatamise korda (TLS § 72

lg 1) ja tähtaegu (TLS § 79 lg 1), mistõttu on kostja esitanud vastuhagi TLS § 84 alusel ja nõuab

hagejalt hüvitust 22 keskmise päevapalga ulatuses, mis jäid puudu etteteatamistähtajast.

Pooled vaidlevad vastuhagi aegumise üle. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on nõude aegumistähtajaks

neli kuud. Kostja on nimetatud nõude esitanud töövaidluskomisjonile 12. novembril 2008. a

(töövaidluskomisjoni toimik lk 27) st aegumistähtaja jooksul. Kohus leiab, et vaatamata sellele,

et nõue ei ole esitatud eraldi dokumendina, vastab see ITVS § 14 lg 3 sätetele.

Töövaidluskomisjon ei ole kostja nõudeavalduse vastuvõtmisest keeldunud ega asjas menetlust

lõpetanud, samas on töövaidluskomisjon jätnud kostja nõude tähelepanuta ja ei ole seda

tegelikult menetlenud. Kuna kostja on oma nõude hageja vastu esitanud ITVS § 6 lg 1 sätestatud

tähtaja jooksul, samuti on tähtaegselt esitatud kostja taotlus kohtule töövaidluse uueks

läbivaatamiseks, siis ei ole kostja vastuhagis esitatud nõue aegunud.

Kohus on aga seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata muul alusel. Vastuhagi on esitatud

TLS § 84 lg 2 alusel. TLS § 84 reguleerib enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu

lõpetamise tagajärgi. Sama §-i lg 2 kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja

möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast

puudu jääva iga tööpäeva eest. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et töötaja on esitanud

avalduse töölepingu lõpetamiseks ja ta lahkub enne etteteatamistähtaja lõppu. Käesolevas asjas

ei ole vaidlust, et hageja ei ole üldse töölepingu lõpetamisest ette teatanud ja sisuliselt on

tegemist omavolilise töölt lahkumisega. Antud asjaoludel võiks kohaldamisele tulla TLS § 118

lg 1, mille kohaselt kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu lõpetamise kohta avaldust

esitamata, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga

ulatuses. Kohus nõustub, et käesolevas asjas on töötaja vastutuse kohaldamise eeldused

formaalselt täidetud. Samas on kostja esindajad kohtule avaldanud, et kostjal oli kindel soov

hagejaga tööleping lõpetada, küsimus oli üksnes töölepingu lõpetamise tingimustes ja alustes,

milles ei jõutud kokkuleppele. Kostja ei soovinud maksta hagejale hüvist töölepingu lõpetamise

korral. Uus töötaja oli tööle võetud alates 29. septembrist 2008. a. Kostja on ise teinud hagejale

ettepaneku esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks (lk 38, 45). Koondamisteatise projektist

nähtuvalt soovis kostja välja maksta hagejale lõpparve 1. oktoobriks 2008. a. TLS § 79 sätestatu

ei keela pooltel kokku leppimast seadusega sätestatust lühemat etteteatamistähtaega või

etteteatamistähtajast loobuda. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ise ei olnud hagejaga

töölepingu jätkamisest huvitatud, on hagejalt hüvise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega.

Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna nii hagi kui ka vastuhagi jäävad rahuldamata, siis TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik