2-07-51669/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-07-51669

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Ott Övel’ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

24 210.68 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark volikirja alusel

Kostja: Ott Övel, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 21.detsembril 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ott Övel’ilt AS-i Swedbank kasuks 14.12.2006.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-229183-EG tulenev võlgnevus 29 301.66 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada üks krooni ja 66 senti) krooni

3. Välja mõista Ott Övel’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (24 210.68 EEK) alates 22.09.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-51669 kannab Ott Övel täies ulatuses.

2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 5000.00 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

3. Ott Övel peab maksma AS-ile Swedbank 5000.00 (viis tuhat) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks.

4. Välja mõista Ott Övel’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (5000.-) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Ott Övel ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Ott Övel võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui krooni (TsMS § lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-51669

vastamistähtaja pikendamist. Kostjale on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määruse ärakiri ja teade isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.12.2006.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxx ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 25 000 EEK ulatuses. Lepingu p 6.2. kohaselt arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi määraga 16% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale Lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid ning tagada, et maksepäeval oleks arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid püsimakse debiteerimiseks. Lepingus määrati, et püsimakse suurus on 1250 krooni kuus ja maksepäev on iga kuu 11.kuupäev. Ajavahemikus 11.02.2007 – 11.08.2007 kostja püsimakseid ei tasunud. 31.07.2007.a teatas hageja kostjale kirjalikult Lepingu võlgnevusest, andis tähtaja 15.08.2007.a võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas, et mittetasumise korral ütleb ta Lepingu ennetähtaegselt üles. 27.08.2007.a sulges hageja kostja krediidilimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxxx alla. 21.09.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejale Lepingu alusel kokku 29 301.66 krooni, millest 24 210.68 krooni on põhiosa võlg, 211.50 krooni intressivõlg ajavahemiku 27.08.2007-27.08.2007.a eest, 4829.48 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 11.02.2007 – 21.09.2007.a eest ja 50 krooni võlgnevuse kirja saatmise kulu. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingutest tuleneva võlgnevuse saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on enda menetluskuluks märkinud 272.12 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 5000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

Hagiavalduse esitamisel tasutud 5000 krooni riigilõivu on kooskõlas seadusega, st vajalik ja põhjendatud.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus Ott Övel’i vastu jäeti rahuldamata 31.07.2009.a. Hageja esitas hagiavalduse samas nõudes sama kostja vastu kohtusse 23.09.2009.a, st tunduvalt enam kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud 272.12 krooni riigilõivu arvamiseks hageja menetluskulude hulka.

Sirje Lahesoo Kohtunik