2-08-45374/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. detsember 2009 kell 16.00, Tartu kohtumaja

kantselei

Tsiviilasja number

2-08-45374

Hagi ese

OÜ Aktiva Finants hagi Valentina Karetkina vastu

põhivõla 2033.06 krooni ja viivise 1752.59 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2033.06 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

Jõe 3, 50151 Tallinn)

hageja esindaja: Ene Solovjev (postiaadress Julianus

Inkasso

OÜ,

Jõe

3,

50151

Tallinn;

e-post

inkasso@julianus.ee)

kostja: Valentina Karetkina

kostja esindaja: Armand Mark (postiaadress Turu

Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu; e-post

marmand@hot.ee)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Valentina Karetkina vastu osaliselt.

2. Välja mõista Valentina Karetkinalt põhivõlg 60.- krooni ja viivis 60.- krooni, kokku

120.- krooni (ükssada kakskümmend krooni) OÜ Aktiva Finants kasuks.

3. Jätta menetluskuludest 97% OÜ Aktiva Finants kanda ja 3% Valentina Karetkina

kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finants menetluskulu 2332.50 krooni (kaks tuhat

kolmsada kolmkümmend kaks krooni ja viiskümmend senti) Valentina Karetkina

kasuks. Menetlusosalised ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3

sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

2/4

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aktiva Finants esitas 14.07.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

V. Karetkina vastu põhivõla 2033.06 krooni ja viivise 1752.59 krooni maksmise nõudes

(tlk 3). Kohtuametnik lõpetas 14.07.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 12-13). 24.08.2009

esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis (tlk 19-21).

2. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell

õigusjärglane) kostjaga 05.11.2004 liitumislepingu ja järelmaksulepingu. Kostja jättis

täitmata kohustuse tasuda mobiilsideteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu vastavalt

arvetel märgitud tähtajale. Tele2 Eesti AS lõpetas lepingu ennetähtaegselt ja loovutas oma

nõude kostja vastu hagejale. Kostjal tekkis võlg alates 15.11.2004 koostatud arvest. Kuna

kostja ei tasunud arveid nõuetekohaselt, esitas AS Tele2 Eesti 15.01.2005 arve, milles

kajastub kogu ostetud telefoni järelmaksude summa. Nõue ei ole aegunud. Kostja võlg on

tekkinud 15.11.2004–01.06.2005 esitatud arvete tasumata jätmisest. 15.11.2004 arve

aegumine hakkas TsÜS § 147 lg 3 II lause kohaselt kulgema 01.01.2005 ja nõue oleks

aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2007. Viimase arve (25.05.2005) aegumistähtaeg

hakkas kulgema 01.01.2006 ja nõue oleks aegunud 31.12.2008. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 14.07.2008, enne aegumise tähtpäeva saabumist, ning aegumine

peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Vastavalt üldtingimuste 7. peatükile on kostja kohustatud

maksma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva

eest. Hageja nõuab viivist perioodi 08.06.2005–18.08.2009 eest (viimase arve tasumise

tähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, 1130 päeva) 1752.59 krooni. Kostja ei ole võlga

tasunud hageja nõudmistele vaatamata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 2033.06 krooni ja viivise 1752.59 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulu 2500 krooni (tlk 20-22,

66-67).

3. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tal on hageja ees võlg. Kostja palub jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud (sh oma õigusabikulu 2500 krooni) hageja kanda, sest hageja esitas nõude

pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja tugineb asjaolule, et kostja ei tasunud 15.05.2005

koondarvet, mille maksetähtaeg oli 01.06.2005. Aegumine algas TsÜS § 147 lg 1, 2 alusel

02.06.2005. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 147 lg 3, sest nõude aluseks oleval arvel on ära

näidatud kohustuse täitmise tähtaeg. TsÜS § 146 lg 1 alusel aegus nõue 02.06.2008. Hageja

esitas nõude 14.07.2008 (tlk 51-52, 60, 89-90).

KOHTU SEISUKOHT

4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tele2 Eesti AS (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja

kostja sõlmisid 05.11.2004 kaks lepingut – liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks

ning järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni ja kohustus selle eest

tasuma igakuiste 155 krooni suuruste osamaksetena 18 kuu jooksul (tlk 25, 27, 67, 89).

Kostja ei vaidlusta, et tal on tasumata lepingute alusel esitatud arved kokku summas

2033.06 krooni (tlk 51, 89).

5. Tele2 Eesti AS-i teatise kohaselt loovutas ta 31.05.2008 nõude kostja vastu hagejale (tlk

38). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

3/4

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS

§ 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

6. Kostja leiab, et nõue on aegunud, hageja arvates ei ole nõue aegunud (tlk 51, 67, 89).

7. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostjal tasumata perioodil 15.11.2004-01.06.2005

koostatud arved kokku 2033.06 krooni (tlk 67). Hageja on esitanud kohtule järgmised

arved:

7.1. 15.11.2004 (maksetähtaeg 03.12.2004) summas 138.23 krooni – eelmise perioodi arve

-36.31 krooni, järelmaksu osamakse 154.99 krooni, kõned 19.55 krooni (tlk 72-73);

7.2. 15.12.2004 (maksetähtaeg 01.01.2005) summas 293.22 krooni – eelmise perioodi arve

138.23 krooni, järelmaksu osamakse 154.99 krooni (tlk 74-75);

7.3. 15.01.2005 (maksetähtaeg 01.02.2005) summas 2833.06 krooni – eelmise perioodi arve

293.22 krooni, 16 järelmaksu osamakset 2479.84 krooni, viivis 60 krooni (tlk 76-77);

7.4. 15.02.2005 summas 2333.06 krooni – eelmise perioodi arve 2833.06 krooni, laekunud

-500 krooni (tlk 78-79);

7.5. 15.03.2005 (maksetähtaeg 01.04.2005) summas 2093.06 krooni – eelmise perioodi arve

2333.06 krooni, laekunud -300 krooni, kliendipõhiste teenuste eest 60 krooni (tlk

80-81);

7.6. 15.04.2005 summas 2093.06 krooni – eelmise perioodi arve 2093.06 krooni (tlk 82-83);

7.7. 15.05.2005 summas 2093.06 krooni – eelmise perioodi arve 2093.06 krooni (tlk 84-85);

7.8. 22.05.2005 (maksetähtaeg 08.06.2005) summas 3093.06 krooni – eelmise perioodi arve

2093.06 krooni, leppetrahv 1000 krooni (tlk 28-29).

8. 15.02.2005 ja 15.03.2005 arvestest nähtuvalt on kostja tasunud võla katteks 800 krooni (tlk

78, 80). Poolte avaldustest ega kohtule esitatud tõenditest ei selgu, milliste kohustute

täitmiseks on raha makstud. Hageja on esitanud kohtule vaid 01.12.2002–30.09.2003

kehtinud teenuste kasutamise tingimused (tlk 30-37). 05.11.2004 liitumislepingu ja

järelmaksulepingu (tlk 25, 27) lisana märgitud teenuste kasutamise tingimusi ja

telefoni/mobiiltelefoni järelmaksuga müügi tingimusi ei ole hageja esitanud. VÕS § 88 lg 6

p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks

raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena

sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb laekunud rahast lugeda tasutuks 15.11.2004

ja 15.12.2004 arvetes nõutud summa kokku 293.22 krooni ning 15.01.2005 arves nõutud

järelmaksu osamaksetest 506.78 krooni (tlk 72, 74, 76).

9. Kuna kohus asub seisukohale, et 15.11.2004 ja 15.12.2004 arved on tasutud, puudub

vajadus võtta seisukoht nendest tulenevate nõuete aegumise kohta. Kohus leiab, et kindlaks

tuleb teha, kas aegunud on 15.01.2005 arves toodud järelmaksu osamaksete jääk 1973.06

krooni (tlk 76-77) ja 15.03.2005 arves toodud tasu kliendipõhiste teenuste eest 60 krooni

(tlk 80-81). Muudes esitatud arvetes ei ole uusi nõudeid, seal on märgitud vaid eelmistel

perioodidel maksmata arvetest tulenev võlg. Hageja avaldustest ei nähtu, et hageja taotleks

ka 15.01.2005 arves märgitud viivise 60 krooni ja 22.05.2005 arves märgitud leppetrahvi

1000 krooni väljamõistmist.

10. 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 asus Riigikohus seisukohale, et järelmaksuga

müügilepingu puhul tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis

muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, ja neid nõudeid, mis muutusid

sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega, algab aegumistähtaeg

TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. 15.01.2005 arves nõudis Tele2 Eesti AS kostjalt telefoni

eest korraga kõigi 16 osamakse tasumist hiljemalt 01.02.2005, kuigi järelmaksulepingu järgi

4/4

oli ostuhinna täieliku tasumise tähtpäev alles 29.05.2006 (tlk 27, 76-77). Kuna kõik seni

maksmata osamaksed muutuvad sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest, on alust

arvata, et Tele2 Eesti AS ütles järelmaksulepingu üles. Seega algas nimetatud nõude

aegumistähtaeg 02.02.2005 ning lõppenuks 01.02.2008. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2

kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises. Viimati tasus kostja osa võlast 15.02.2005 ja 15.03.2005 arvete koostamise

vahelisel perioodil (tlk 80). Seetõttu aegumine katkes ja algas uuesti hiljemalt 15.03.2005

ning nõue aegub hiljemalt 14.03.2008. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

14.07.2008 (tlk 39), seega pärast nõude aegumist. Isegi kui asuda seisukohale, et Tele2

Eesti AS ütles järelmaksulepingu üles alles 24.03.2005 teatega, milles palus tasuda võla

25 päeva jooksul teate koostamisele järgnevast päevast (tlk 39), on hageja esitanud kohtule

avalduse pärast nõude aegumist. Järelmaksu osamaksete tasumise nõue 1973.06 krooni

tuleb jätta rahuldamata.

11. Teenustasu nõude aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3. TsÜS § 147 lg 3

kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest,

mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Kuna Tele2 Eesti AS esitas teenuste eest arve summas 60 krooni 2005. a (tlk 80), algas

nõude aegumistähtaeg 01.01.2006 ja lõppes 31.12.2008. Hageja esitas avalduse kohtule

enne nõude aegumist. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 60 krooni.

12. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole iseenesest vaielnud vastu sellele, et

kokkulepitud viivisemäär oli 0,15% maksmata summast päevas ja et hageja nõuab viivist

1130 päeva (perioodi 08.06.2005–18.08.2009) eest (tlk 20). Hageja põhinõue on

põhjendatud üksnes 60 krooni ulatuses, seetõttu tuleb ka viivist arvestada nimetatud

summalt. Kuna viivis ületab põhivõlga, tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 60 krooni

ulatuses.

13. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-t 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jagada järgmiselt: 97% menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda ning 3%

kostja kanda. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja poolte

menetluskulude nimekirjadest, tuleb mõista menetluskulu välja järgmiselt. Kostja

menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 2500 krooni; kostja on lisanud arve summas

3000 krooni, sh käibemaks 500 krooni (tlk 60, 62). Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja

õigusabikulu 2425 krooni (97% 2500 kroonist). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000

krooni ja lepingulise esindaja tasu 2500 krooni; hageja on lisanud esindustasu arve summas

2500 krooni, sh käibemaks 416.67 krooni (tlk 21, 22, 44). Hageja ei ole vastavalt TsMS §

174 lg-le 6 kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega ei tule talle esindustasu

arvelt arvestatud käibemaksu hüvitada. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja riigilõiv 30

krooni ja õigusabikulu 62.50 krooni (3% 1000 kroonist ja 2083.33 kroonist).

Lõppkokkuvõttes tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2332.50 krooni

(2425 - 92.50).

14. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik