3-09-2095/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-2095

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-2095 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

E. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 03.06.2009 otsus nr 8.3-22/9573-3; - jätta kohtukulud vastustaja kanda

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

22. detsember 2009 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja E. K ja tema esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Vastustaja Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon Kolmas isik Kuressaare 5. lasteaed

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6

Jätta rahuldamata E. K kaebus haldusasjas nr 3-09-2095.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 22. detsember 2009. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

03.06.2009 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni otsusega nr 8.3-22/9573-3 anti nõusolek lõpetada tööleping kaebajaga (tl 10-11). 24.08.2009 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni vaideotsusega nr 8.3-22/9573-7 jäeti rahuldamata kaebaja vaie 03.06.2009 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni otsusele (tl 12- 13). 23.09.2009 esitas E. K kaebuse kohtule Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni otsusele nr 8.3-22/9573-3 (tl 6-8).

3-09-2095

12.10.2009 esitas Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon vastuväited kaebusele (tl 21-26). 16.10.2009 esitas arvamuse Kuressaare 5. lasteaed (tl 36-39). 26.10.2009 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 54-55). 09.11.2009 esitas kaebaja seisukohad kaebuse juurde (tl 62-63)).

MENETLUSOSAL MENETLUSOSAL MENETLUSOSAL MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTE SEISUKOHAD ISTE SEISUKOHAD ISTE SEISUKOHAD

Kaebuse kohaselt töötas kaebaja lasteaias täistööajaga määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel õpetajana alates 27.03.2001 kuni 04.08.2009, mil tööleping lõpetati TLS § 86 lg 3 alusel seoses koondamisega. 23.10.2008 valisid lasteaia töötajad kaebaja Saaremaa Haridustöötajate Liidu liikmeks ning sellest informeeriti tööandjat 18.11.2008. Samal aastal valisid töötajad kaebaja lasteasutuse töötajate esindajana lasteaia hoolekogu liikmeks. Kaebaja ei nõustunud tööandja ettepanekutega palga vähendamiseks ega allkirjastanud vastavat töölepingu muudatust. 07.05.2009 anti kaebajale teatis töölepingu ühepoolse muutmise kohta.

Kaebaja leidis, et tööandja ühepoolne otsus töötasu vähendamise kohta on ebaseaduslik. Seetõttu pöördus kaebaja avaldusega Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni. 09.06.2009 otsusega rahuldas töövaidluskomisjon kaebaja avalduse, tunnistas tööandja tegevuse palgamäära ühepoolse vähendamisel ebaseaduslikuks ning kohustas tööandjat täitma palgakokkulepet. Antud otsus on jõustunud ja täidetud. 18.05.2009 sai kaebaja koondamisteate, milles teatati, et linna allasutuste palgafondi on kärbitud, mille tõttu on võimatu jätkata tööd sõlmitud töölepingutes kokkulepitud tingimustel. 04.08.2009 lõpetas tööandja kaebajaga töölepingu.

Töölepingu lõpetamise päeval sai kaebaja teada vastustaja 03.06.2009 otsusest nõusoleku andmise kohta. Antud otsust kaebajale ei saadetud. Kaebaja esitas otsusele vaide, mis jäeti 24.08.2009 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus õigusvastane, kuna selle vastuvõtmisel on jäetud analüüsimata ja tuvastamata töölepingu lõpetamise õigusliku aluse olemasolu või puudumine. Ei pööratud tähelepanui asjaolule, et tööandja taotles kaebaja koondamist põhjendustega, mis ei anna alust töötaja koondamiseks. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise.

Muid asjaolusid otsusest ei selgu. Lasteaia töömaht ei ole vähenenud, tööd ei ole ümberkorraldatud ega esine ka muid asjaolusid, mis oleks kaasa toonud töö lõppemise. Asjaolu, et tööandja ei suutnud asutuse eelarvet õigesti kavandada, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 lg 3 alusel. Töötaja ei pea kandma läbi töölepinguga kokkulepitud palgamäära alandamise tööandja majandustegevuse riski. Kaevatavast otsusest ei nähtu, et vastustaja on tähelepanu pööranud TLS § 99 lg 1 sätestatud tööle jäämise eelisõigusele.

Kaebaja ei nõustunud töölepingus kokkulepitud töötasumäära alandamisega ja seisis usaldusisikuna töötajate õiguste eest. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud tähelepanuta tööandja ebaseadusliku tegevuse töötajate survestamisel töölepingus kokkulepitud töötasu vähendamiseks ja töötasu vähendamisega mittenõustumisel töölepingu lõpetamiseks. Vastustaja ei ole kaebaja hinnangul väljaselgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaevatav otsus rikub kaebaja õigusi, kuna nõusoleku puudumisel oleks olnud kaebajaga töölepingu lõpetamine lubamatu.

Kaebaja on oma vabastamise vaidlustanud Pärnu Maakohtus.

Vastustaja Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon kaebust ei tunnista. Vastustaja selgitustel taotles tööandja nõusolekut kaebajaga töölepingu lõpetamiseks, sest palgafondi vähendati 18%, mistõttu muutus võimatuks kaebajale palga maksmine töölepinguga kokkulepitud ulatuses. Kaebaja töölepingusse palgasuuruses osas muudatuse tegemisega ei nõustunud. Vastustaja hinnangul on TLS § 94 lg 2 ka lg 3 erinormiks HMS § 54 ja § 56 suhtes. Seetõttu on tööinspektoril piiratud kontrolli ulatus töötajate esindaja töölt vabastamiseks nõusoleku

3-09-2095

andmiseks või sellest keeldumiseks. Kui inspektor on välja selgitanud koondamissituatsiooni ja teinud kindlaks, et töötajate esindaja vabastamine ei ole põhjuslikus seoses töötajate esindaja tegevusega töötajate huvide esindamisel, puudub õiguslik alus nõusoleku andmisest keeldumiseks. Nõusoleku andmisest on kirjalikult põhjendatud. Otsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, kuna ei ole töölepingu lõpetamise iseseisvaks aluseks. Nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Töölepingu lõpeta tööandja kooskõlas TLS sätestatud nõuetega. Vastustaja hinnangul on selgusetu, mida peab kaebaja silma silmas töölejäämise eelisõiguse rikkumisega, palka vähendati kõigil ning samadel tingimustel ei jäänud tööle ühtegi sama valdkonna töötajat. Kui töö ümberkorraldamise tagajärjel on töötaja tööajanormi muutmine vältimatu, kuid töötaja sellega ei nõustu, on töötaja koondamine lubatud, sest taolisel juhul ei lõpe töö mitte töötaja keeldumise vaid töö ümberkorraldamise tagajärjel. Kui palga vähendamine on vältimatu ja töö senistel palgatingimustel ei saa jätkuda, on ettevõttes tekkinud koondamissituatsioon. Töö lõpeb töötajatele nendega kokkulepitud palgatingimustel. Tegemist ei olnud ainult kaebajale suunatud palga muutmise ettepanekuga. Töötasufondi vähendamise aluse olemasolu ja seaduspärasuse analüüsimiseks ning hindamiseks puudub inspektoril pädevus. Ametiühingu tööga tegelemine ja tööandjaga eriarvamusele jäämine ei anna alust keelduda nõusoleku andmisest töötajate esindaja vabastamiseks. Saaremaa Haridustöötajate Liidu 28.05.2009 arvamus sisaldab seisukohta, et töölepingud lõpetatakse töötajate esindajatega tulenevalt nende seaduslikust tegevusest töötajate esindamisel, kuid seda väidete ei ole põhjendatud, seetõttu ei olnud inspektoril võimalik seda kontrollida. Kaebuses nimetatud kohtuvaidlus puudutab kaebaja nõuet oma töötasu osas, mida ei saa käsitleda töötajate huvides tegutsemisena. Kogutud tõendid ei anna alust väita, et tööandja tegevus oli suunatud kaebajast vabanemisele tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel. Töölepingu muudatuste ettepanek tehti kõikidele töötajatele ning antud olukord ei olnud kaebaja suhtes fabritseeritud.

Kolmas isik Kuressaare 5. Lasteaed arvamuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kolmas isik nõustub vastustaja väidega antud asjas. Arvamuse kohaselt on TLS § 94 lg 3 määratletud tööinspektori järelevalvetoimingud: kontrollida kas töötajate esindajaga töölepingu lõpetamisel esineb seda keelav olukord või mitte. Kolmas isik kinnitab oma arvamuses, et kaebajaga töölepingu lõpetamine ei olnud seotud nende tegevusega lasteaia töötajate huvide esindamisel. Lasteaias oli tekkinud koondamissituatsioon, kus endistel tingimustel ei olnud võimalik jätkata. Kuressaare linnas kinnitati negatiivne eelarve, millega muuhulgas vähendati linnaasutuste palgafondi 18%. Lasteaia iga töötajaga viidi läbi individuaalsed vestlused ja vastavalt saavutatud kokkulepetele vormistati töölepingu muudatused. Töötajatele ei avaldatud mingil moel survet kokkuleppe saavutamiseks. Kaebaja ei ole korraldanud mingeid vastuaktsioone: meeleavaldusi, pöördumisi, esitanud nõudmisi tööandjale ega linnavalitsusele. Seetõttu polnud tööandjal võimalik kaebaja kui töötaja esindaja tegevust mingil moel piirata. Kogu Kuresaare Linnavalitsuse süsteemi ligi 500 liikmelisest töötajaskonnast ei nõustunud muudatusega üksnes M. V ja E. K. Mõlemad töötajad nõudsid palgakärpega vastavuses ka tööaja lühendamist, mida tööandaja tulenevalt töökorraldusest ja töötajate võrdes kohtlemise põhimõttest teha ei saanud. Tööandja on seisukohal, et kaebaja on vääralt mõistnud esindaja rolli töökollektiivis, vaid on soovinud oma staatust kasutada endi huvides. Tööandja pakkus kaebajale mitu võimalust töölepingu tingimuste muutmiseks ning võimalusi edasi töötamiseks. Tööandaja soovis kaebaja edasitöötamist enda juures ning peale koondamisteate edastamist, pakuti kaebajale võimalust edasi töötada vabadel olemasolevatel töökohtadel. Seega ei soovinud tööandja kaebajast põhjendamatult vabaneda. Kuna kaebaja lükkas kõik tehtud pakkumised tagasi, ei soovinud ta ise edasi töötada sama tööandja juures. Keeldumise põhjusena ei toonud kaebaja välja tema tegevuse takistamist töötajate esindajana ega 18% palgakärbet, vaid esitas väite, et talle on keeldutud selgitamist tema töökoha kadumist.

3-09-2095

Vastustajal ei tulnud hinnata nõusoleku taotluse lahendamisel kaebajaga töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Tööandja hinnangul oli objektiivsest majandusolukorrast tulenevalt tekkinud lasteaias koondamissituatsioon ning tööandjal oli õigus kaebaja koondada. Töötajat ei olnud enam võimalik kokkulepitud tingimustel tööga kindlustada. Töötingimusi saab muuta kokkuleppel töötajaga. Kui töötaja sellega ei nõustu, kuid tööandja teda endistel tingimustel rakendada ei saa, siis on seaduspärane töölepingu lõpetamine koondamise tõttu. Kaevatavast otsusest hilisem teada saamine ei võinud mõjutada asja otsustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 23.09.2009 vastustaja 03.06.2009 haldusaktile. Asjas on läbitud vaidemenetlus. Vaideotsusega 24.08.2009 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 12-13). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja on kaebusega vaidlustanud tööinspektori otsuse. EV TLS § 94 lg 4 alusel saab tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule. Kaevatava otsuse kohaselt taotles tööandja inspektsiooni nõusolekut kaebajaga töölepingu lõpetamiseks. Halduskohus ei saa anda hinnangut kaebaja suhtes nõusoleku andmise otstarbekusele ning koondamise õiguspärasusele. Hinnangu, kas koondamine TLS § 86 lg 3 alusel on kooskõlas seadusega või mitte, annab kohus tsiviilkohtumenetluses. Kaebuse kohaselt on kaebaja vastava hagiga pöördunud Pärnu Maakohtusse.

Kaevatav otsus on tehtud 03.06.2009. Sel ajal kehtis Eesti Vabariigi töölepingu seadus 01.05.2009 - 01.07.2009 redaktsioonis. Kaebaja valiti Saaremaa Haridustöötajate Liidu Kuressaare 5. Lasteaia juhatuse liikmeks, samuti valiti kaebaja lasteasutuse töötajate esindajana lasteaia hoolekogu liikmeks (tl 29). Lähtudes TLS § 94 lg 1 on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist, välja arvatud käesoleva seaduse § 86 punktides 1, 9 ja 11 ettenähtud alustel, üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Kaebaja kui töötajate esindaja huvide kaitsjana osales menetluses Saaremaa Haridustöötajate Liit, kes esitas menetluses oma vastuväited tööandja taotlusele.

TLS § 94 lg 1, lg 3 eesmärk on tõhusalt kaitsta töötajate esindajaid ettevõtetes mistahes kahjustavate toimingute eest, kaasa arvatud sellise töölt vabastamise eest, mis põhineb nende staatusel või tegevusel töötajate esindajana või ametiühingukuuluvusel või osalemisel ametiühingutegevuses. TLS § 94 lg 1 sätestatud nõude (taotleda tööinspektorilt nõusolekut töölepingu lõpetamiseks) eesmärk on tagada, et töölepingu lõpetamine toimuks üksnes mõnel töölepingu seaduses sätestatud alusel, mitte varjatult töötajate esindaja tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel. Samas ei ole TLS § 94 eesmärk takistada seaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse olemasolul töölepingu lõpetamist töötajate esindajatega.

Kaebaja tööandja esitas 15.05.2009 Lääne Tööinspektsiooni Kuressaare inspektsioonile taotluse tööinspektori nõusoleku saamiseks kaebajaga töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel TLS § 86 lg 3 järgi (tl 28).

3-09-2095

Tööandja on esitatud taotlust põhjendatud alljärgnevalt(tl 28-29):

- taotlus on esitatud tingituna muutunud majandusolukorrast,

- tööandja soovis muuta töölepingu tingimusi:

- kaebaja tööandja ettepanekuga ei nõustunud;

03.06.2009 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni otsusega anti nõusolek kaebajaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel (tl 10-11). Tööinspektor on kaevatavas otsuses märkinud, et ta ei anna analüüsi ega tuvasta töölepingu lõpetamise õigusliku aluse olemasolu või selle puudumist, vaid tuvastab, kas kaebajaga töölepingu lõpetamise soov on tingitud tööandaja soovist vabaneda töötajate esindajast tulenevalt tema tegevusest töötajate huvide esindamisel või mitte. TLS § 94 lg 2 kohaselt peab tööinspektor tööandjale kirjalikult põhjendama töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult töötajaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks töötajate esindajaga töölepingu lõpetamise kohta, kui töötajate esindaja on töötajaid esindava organisatsiooni poolt valitud. Töötajaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast. Käsitletud paragrahvist ei tulene inspektorile kohustust/nõuet teostada järelevalvet ja/või anda õiguslikku hinnangut isiku koondamisele asjaoludele ja/või koondamise läbiviimisele. Lähtudes eeltoodust peab tööinspektor taotluse lahendamisel:

- kirjalikult põhjendama oma otsust;

- enne otsuse tegemist saama arvamuse töötajaid esindavalt organisatsioonilt.

Lääne Tööinspektsiooni Kuressaare inspektsioon pöördus 21.05.2009 Saaremaa Haridustöötajate Liidu poole töölepingu lõpetamiseks esitatud taotluse lahendamiseks arvamuse saamiseks (tl 30). Saaremaa Haridustöötajate Liit esitas omapoolse seisukoha 28.05.2009 (tl 31-34). Antud seisukohas andis ametiühing hinnangu tööandja ühepoolsele palga vähendamisele ja selle vähendamise alustele ning jõuti järeldusele, et palgatingimuste muutmist ei saa käsitleda koondamisena. Samuti leidis ametiühing, et tegemist tööandja sooviga lõpetada töötajate esindajatega töölepingud seoses nende seadusliku tegevusega töötajate huvide kaitsmisel.

TLS § 94 lg 2 ei tulene tööinspektorile alust keelduda nõusoleku andmisest põhjusel, et töötajaid esindav organisatsioon ei toeta tööandja taotlust anda nõusolek töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks. Lähtudes TLS § 94 lg 3 on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel. Seega peab tööinspektor tuvastama, kas töölepingu lõpetamine on mingil moel seotud isiku tegevusega töötajate huvide kaitsmisel. Kaebuses kaebaja väidab, et ta seisis usaldusisikuna töötajate seaduslike õiguste eest. Samas ei ole kaebuses mingil moel kirjeldatud kaebaja tegevust/toiminguid töötajate huvide kaitsmisel. Samuti ei ole Saaremaa Haridustöötajate Liidu arvamuses konkreetselt kirjeldatud ega mingil moel viidatud kaebaja taolisele tegevusele, mida saaks hinnata töötajate huvide kaitsmiseks/ töötajate huvide esindamiseks. Kogutud tõendite kohaselt on kaebaja pidanud tööandjaga läbirääkimisi enda töölepingu tingimuste üle. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamist ei saa välistada üksnes seetõttu, et tuvastatud on varasemate konfliktide olemasolu töötajate esindaja ja tööandja vahel. Käesoleval juhul on tööinspektor kaevatavas otsuses tuvastanud, et tegemist pole töötajate esindaja funktsiooni täitmisest tuleneva erapooliku suhtumisega, vaid töölepingu lõpetamist töötajate esindajaga soovitakse tõepoolest TLS §-s 86 sätestatud alusel, tingituna majanduslikust olukorrast, mis ei võimalda tööandjal täita töölepingut lepingus kokkulepitud tingimustel.

3-09-2095

Tulenevalt eeltoodust ei ole asjas tõendamist leidnud kaebaja väited tema poolt usaldusisikuna töötajate seaduslike õiguste kaitsmise kohta kaebuses kirjeldatud asjaoludel ning kinnitamist kaebuses toodud viited töölepingu lõpetamise seotuse kohta kaebaja tegevusega töötajate huvide kaitsmisel. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on töötajate esindaja, ei kinnita kaebaja eelpool käsitletud väiteid ning ei anna eeliseid töölepingu lõpetamisel.

Kuressaare Linnavalitsuse 14.04.2009 korraldusega nr 201 kinnitati Kuressaare linna hallatavate asutuste palgamäärad vastavalt korralduse lisale. Korralduse aluseks oli Kuressaare Linnavolikogu 09. aprilli 2009. aasta määrus nr 9 “Kuressaare linna 2009. aasta I (negatiivse) lisaeelarve kinnitamine“, millega vähendati, seoses üksikisiku tulumaksu planeeritava vähenemisega ning Vabariigi Valitsuse poolse otsusega, mitte toetada kohalikke omavalitsusi koolieelsete lasteasutuste personalija õppekeskkonna kulude katmisel, personalikulusid alates 01. aprillist 2009. aastast 18%. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et eelpool käsitletud haldusaktidest tulenevalt vähenes ka kaebaja kuupalgamäär. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et eelpool viidatud 09. aprilli 2009. aasta määrus nr 9 ja 14.04.2009 korraldus nr 210 on jõustunud. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Järelikult ka kaebaja tööandjale Kuressaare 5. Lasteaiale. Üldjuhul on koondamine seotud töömahu vähenemisega. Kuid võib esineda ka olukordi, kus töötamise jätkamiseks on objektiivselt vajalik ja põhjendatud muudatuste tegemine kokkulepitud töötingimustes, kuna endistel tingimustel pole võimalik töötamist jätkata. Seega saab koondamise põhjusena vaadelda töö lõppemist kokkulepitud tingimusel so töö ei lõpe, kuid endistel tingimustel pole seda võimalik jätkata. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et tööinspektor andis oma nõusoleku olukorras, kus puudus õiguslik alus kaebajaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel.

TLS § 98 lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd. Viidatud sätte eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Kogutud tõendite kohaselt pakuti kaebajale teist sobivat tööd so võimalust töötamise jätkamiseks. Antud asjaolust tulenevalt ei saa asuda seisukohal, et tööandja eesmärk taotluse esitamisel oli kaebajast kui ebasobivast töötajast ja/või kui töötajate usaldusisikust vabanemine.

Töötaja koondamisel ei saa tööandja lõpetada töölepingut oma äranägemise järgi. Koondamise õiguslikud alused on sätestatud TLS. Õigusliku hinnangu sellele, kas kaebaja koondamine (koondamisest etteteatamine, töölejäämise eelisõigus kohaldamine, koondamisel hüvitise maksmine jms) on toimunud seaduslikult saab anda tsiviilkohtumenetluses.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastikuses seoses ei tuvastanud kohus sellised vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised asjaosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik