2-07-50691/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-50691 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind BIGBANK AS hagi AL vastu põhivõla, intressi, viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmiseks 71 214,56 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS hageja lepinguline esindaja Ere Uusen kostja AL(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AL võlgnevus 97 785,04 krooni (üheksakümmend seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend viis krooni ja neli senti) BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista ALBIGBANK AS kasuks viivis 26,99% põhivõlalt (s.o 59 345,47 kroonilt) aastas alates 24.01.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista AL menetluskulud 4430 (neli tuhat nelisada kolmkümmend) krooni BIGBANK AS kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2 Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praeguse ärinimega BIGBANK AS) esitas 05.12.2007.a kohtule hagi AL vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 59 345,47 krooni, intressi 7419,98 krooni, viivise 6753,12 krooni, leppetrahvi 11 869,09 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahjuhüvitise 23 712,34 krooni.

23.01.2009.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt hageja loobub kahjuhüvitise nõudest summas 23 712,34 krooni. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise 23.01.2009.a seisuga 18 250,50 krooni ja sealt edasi viivise 26,99 % põhivõlalt aastas kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 06.07.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 97 785,04 krooni, millest 59 345,47 krooni on põhivõlg, 7419,98 krooni intress, 11 869,09 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 18 250,50 krooni viivis 23.01.2009.a seisuga. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 26,99% põhivõlalt aastas alates 24.01.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 143 p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu

3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivude katteks 4017 krooni ja asja läbivaatamise kulu katteks 413 krooni, kokku 4430 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kahjuhüvitise nõudest loobumise võttis kohus vastu 22.12.2009.a määrusega ja lõpetas selles osas menetluse.

Indrek Soots kohtunik