2-08-94048/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-94048

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009.a., Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.12.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Vello Sepping hagi Kaarel Sareal vastu 300 000 krooni

nõudes

Tsiviilasja hind

300 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: Vello Sepping

• hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Rein

Napa

(Advokaadibüroo Rein Napa, Riia 4, Tartu 51004)

• kostja: Kaarel Sareal

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕSRS § 9 lg 1;

TsÜS § 143, § 146 lg 1;

TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

kohus

o t s u s t a s:

1. Jätta rahuldatama Vello Sepping´u hagi Kaarel Sareal´i vastu 300 000 krooni nõudes.

2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud Vello Sepping´u kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.06.2001.a. on Valga notar Anna Rästa tõestanud ostu-müügilepingu, mille kohaselt

on Vello Sepping müünud temale kuuluva poolelioleva elamu koos päraldistega XXX

külas XXX vallas Kaarel Sareal´ile. Hageja kinnitab, et ta ei ole sellele lepingule alla

kirjutanud, kuid lepingus näidatud tehing on toimunud ja objekt ostjale üle läinud.

Lepingus on müüdava elamu hinnaks näidatud 10 000 krooni, mis aga ei vasta

tegelikkusele. Tegemist oli küllaltki suure täispuidust majaga, mille valmidusaste oli

60%. Ostja pidi püstitama müüjale ristpalkidest ühekorruselise elamu suurusega 5x6

meetrit. Lepingus ei ole aga märgitud, mis ajaks ja kuhu peab ostja lepingus näidatud

elamu püstitama. Kostja pettis hagejat, kuna elamut tegelikult ei ehitatudki. Kostja on

erastatud kinnistu müünud ja sellel kinnistul asuvat elamut ei ole võimalik heauskse

omaniku käest välja nõuda. Kostja on oma sellise käitumisega hagejale kahju

tekitanud. Kuna tehing on toimunud enne võlaõigusseaduse jõustumist, tuleb

käesoleval juhul lähtuda tsiviilkoodeksist (TsK). TsK § 60 alusel taotleb hageja

28.06.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist ning kostja

ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju väljamõistmist. Hageja hindab elamu

tegelikuks väärtuseks 300 000 krooni. Kuna hagejal puudub igasugune vara, taotleb

hageja riigilõivu tasumisest vabastamist (tl 3-4).

2. Kohus jättis hagiavalduse 22.01.2009.a. määrusega käiguta ning andis hagejale aega

hagihinna täpsustamiseks, riigilõivu tasumiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks

aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates (tl 10). 04.03.2009.a. kuulas kohus

hageja istungil ära asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja esindaja kinnitas, et

hetkel ei ole täiendavaid tõendeid lisada, kuid menetluse käigus on see võimalik.

Tehing on kehtetu, kuivõrd seda ei ole võimalik täita. Hageja kinnitas, et on nõus

tasuma riigilõivu kuni 3000 krooni mingi tähtaja jooksul (tl 12). 10.03.2009.a.

määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest osaliselt ning määras, et hagejal

tuleb tasuda 3000 krooni hiljemalt 31.03.2009.a. (tl 13). 07.04.2009.a. võttis kohus

asja menetlusse (tl 18).

3. 21.05.2009.a. esitas kostja oma vastuse, mille kohaselt pakkus Vello Sepping isiklikult

talle kõnealuse maa äraostmise võimalust tingimusel, et talle ehitatakse väike elumaja-

saun, kus oleks võimalik elada. Tehingu väärtuseks pakkus hageja 10 000 krooni.

28.06.2001.a. läksid hageja ja kostja koos Valga notar Anne Rästa büroosse. 2001.

aasta juulis, mil hageja pidi näitama koha, kuhu ehitist soovib, oli maal kuuepealine

meestejõuk, kes kõik olid alkoholi tarvitanud ja nõudsid kostjalt lisa. Augustis 2001

märgiti ära maja asukoht ning 2002.a. aprillis alustati ehitusega. 2005. aasta aprillis sai

elamu kokkulepitud komplektsuses valmis. Hageja väited pettuse kohta ei ole tõesed,

kuivõrd tema ise pakkus müügitehingu väärtuse. Hageja väide maja seisukorra kohta

ei ole samuti tõene, tegemist oli kokkukukkunud laudahoonega, mille ehitusaasta jääb

1920ndatesse aastatesse. Lepingus kokkulepitud elamu on hagejale püstitatud. Hageja

väide kinnistu müümise kohta on samuti väär, müüdud on metsamaa, mitte aga see,

millel on hagejale püstitatud elamu (tl 23-26).

4. 12.06.2009.a. esitas hageja oma vastuse, mille kohaselt kostja kirjeldatu ei vasta tõele.

Maja, mida kostja kirjeldab, ei ole valminud. Reaalselt on olemas kostja isa Tõnis

Sareal´i poolt püstitatud ja soojustamata maja (tl 30).

KOHTUISTUNG

5. 07.09.2009.a. toimunud kohtuistungil pooled kokkulepet ei saavutanud. Kohus lükkas

asja arutamise edasi tasuta õigusabi määramise otsustamiseks (tl 39). Hageja

esindajaks määrati vandeadvokaat Rein Napa.

6. 12.10.2009.a. kohtuistungile hageja ei ilmunud, kohus lükkas istungiaja edasi.

16.11.2009.a. toimunud kohtuistungil pakkus kostja kompromissi sõlmimise

võimalust, hageja esindaja pidas pakkumist mõistlikuks, kuid hageja sellega nõus ei

olnud. Pooled avaldasid, et on nõus asja kirjalikus menetluses jätkamisega. Kohus tegi

vastavasisulise määruse 17.11.2009.a.

7. 02.12.2009.a. saabus kohtule kostja taotlus asjas aegumise kohaldamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleval juhul hakkas tähtaeg kulgema 01.07.2002.a.

ning hageja nõue on aegunud (tl 55).

KOHTU SEISUKOHT

8. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka

enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele.

9. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 143 kohaselt võtab

kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel.

10. VÕSRS § 9 lõikest 2 ja kostja taotlusest lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesoleval

juhul tuleb nõue lugeda aegunuks.

11. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

Kohtunik