2-09-35504/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35504 Tsiviilasi EB’i (endine nimi P ) hagi R P vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

74 052 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EB (endine nimi P , isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja R P (isikukood XXX, elukoht XXX) Isungi toimumise aeg 15.12.2009 Istungil osalenud isikud Hageja EB Kostja R P RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R P ’lt EB’i kasuks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütar A P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX.

3. Välja mõista R P ’lt EB’i kasuks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg G P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.

4. Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2009 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati R P ’t alates 26.10.2009 kuni käesolevastsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma lapse A P (sünd. XXX) ülalpidamiseks elatist summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus E P kasuks.

5. Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2009 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati R P ’t alates 26.10.2009 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma lapse G P (sünd. XXX) ülalpidamiseks elatist summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus E P kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa poolte kokkuleppel apellatsioonkaebust esitada

Esitatud asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 4 114 krooni alates 25.08.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni ning poja ülalpidamiseks igakuine elatusraha 4 114 krooni tagasiulatuvalt alates 01.07.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni. 15.12.2009 toimunud istungil vähendas hageja elatise nõuet ning palub kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 2 175 krooni ning palus kokkuleppel kostjaga elatis välja mõista alates 1. detsembrist 2009..

2. Poolte kooselust sündis XXX tütar A P ja XXX poeg G P . Kostja laste ülalpidamist vabatahtlikult ei toeta..

3. Tütrele ja pojale kulub kummalegi keskmiselt ühes kuus 3 400 krooni (eluasemekulud 500 krooni, toit 1 000 krooni, transport 800 krooni, sidekulud 150 krooni, tervishoid 100 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, koolikohustus 500 krooni, riided ja jalanõud 250 krooni).

4. Hageja sissetulekuks on ettevõtlusest saadud sissetulek 2 940,80 krooni, sotsiaaltoetus 1 500 krooni. Ettevõtlusega kaasnevad kulutused on 2 788 krooni.

Kostja kirjalik vastus

5. Kostja väitel on väär hageja väide, et kostja ei maksa laste ülalpidamiseks elatist. Kostja väitel on pooltel kokkuleppe, et kostja kannab hagejale üle hageja elukoha korterikulud, mis on suuremad, kui laste miinimumtoetus ja kaudselt, kui toetus lastele. Kostja eelarve ei võimalda rohkem elatist tasuda. Kostja töötab AS-is S EV, kus tema neto sissetulekuks on 11 223 krooni.

Maakohtu põhjendused

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevate lpõhjendustel.

8. Sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et A P ema on EB (endine nimi P ) ja isa R P ning sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et G P ema on EB (endine nimi P ) ja isa R P (tl 7).

9. Hageja on seisukohal, et kostja ei toetab lapsi vabatahtlikult ning seega palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni 15.12.2009 toimunud istungil nõustus kostja elatise välja mõistmiseks kummalegi lapsele miinimummääras. Kohtuistungi ajal leppisid pooled kokku, et kostja hakkab hagejale maksma elatusraha laste ülalpidamiseks alates 01. detsembrist 2009 kuni laste täisealiseks saamiseni.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja palub elatise välja mõista alates 25.08.2009.

11. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kosja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni ning hageja nõustus nimetatud summaga ja loobus tulumaksu lisamisest nimetatud summale, siis tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 2 175 krooni tütar A P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX ning igakuine elatusraha 2 175 krooni poeg G P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12..2009 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.

12. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta.

13. TsMS § 386 lg 2 alusel võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama § lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS 386 lg 5 kohaselt kohus võib käesol E seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kohus leiab, et kuigi antud asjas hagi rahuldati, tuleb hagi tagamine siiski tühistada, kuna antud kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ning otsus kuulub kohesele jõustamisele. Kuna antud asjas tehti kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha hageja kasuks laste ülalpidamiseks, siis leiab kohus, et hagi tagamise alus on ära langenud. Seega on kohus seisukohal, et puudub edasine vajadus hagi tagamiseks ja rakendatud hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele.

Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel.

Menetluskulude jaotus

14. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik