2-09-58220/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-58220

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsembril 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-58220 Tsiviilasi, hageja nõue O K hagi V K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O K /isikukood XXX, elukoht XXX/ Kostja: V K /isikukood XXX, elukoht XXX/ Resolutsioon

1. Rahuldada O K hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V K hageja O K kasuks elatis lapse N K, sünd XXX. alates 07.11.2008.a., igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse N K täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

3. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-58220 kannab kostja V K.

5. Välja mõista kostjalt V K hageja O K kasuks menetluskuludena õigusabikulud 600 (kuussada krooni).

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

2-09-58220

2(3) taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

06.11.2009.a saabus Viru Maakohtusse O K hagi V K vastu lapse N K ülalpidamiseks elatise nõudes, milles palutakse kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuuliselt 2 175 krooni alates 07.11.2008.a.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud, hageja on aga taotlenud juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt hagile, hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on abielust sündinud XXX. tütar N K.

Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab

2 175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates 07.11.2008, kostja vastuväiteid esitanud ei ole.. Seega kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja elatis kuulub väljamõistmisele alates 07.11.2008.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolud.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas

2 175 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-09-58220

3(3) Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174-1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulud nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunu kostjalt välja mõista hageja kasuks 600 krooni õigusabikulusid. Hagiavaldusele lisatud arve-kviitungist on näha, et hagejale on esitatud arve 600 krooni tasumiseks seoses hagiavalduse koostamisega O K hagis V K vastu. Kohus leib, et 600 krooni õigusabikulud on põhjendatud ja avajalikud hagiavalduse esitamiseks kohtusse ja seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludena hageja kasuks 600 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov