2-09-17119/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.12.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-17119 Tsiviilasi PP hagi ML vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 32670.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PP (ik xxx eluk xxx) Hageja esindaja adv Imbi Seimar Kostja ML (ik xxx, eluk xxx) Kostja esindaja Peeter Johannson

Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2009.a. Istungil osalejad Hageja – PP

Hageja esindaja adv Imbi Seimar

Kostja ML

Kostja esindaja Peeter Johannson

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista ML , alt (ik xxx) igakuuliselt elatusraha G P (sünd xxx) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni so xxx, KGP (sünd xxx) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni so xxxja KJP (sünd xxx) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni so xxx alates 18.06.2009 2175 krooni ühele lapsele so seaduses sätestatud pool palga alammäärast, seega kolmele lapsele kokku 6525 krooni kuus PP (ik xxx) kasuks. Edasikaebamise kord

Lk (5) 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud

1. Poolte kooselust on sündinud poolte ühised lapsed: G P (sünd xxx), KGP (sünd xxx) ja KJP (sünd xxx). 2.Laste elukohaks on ema elukoht.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused

3. 20.04.2009 on kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus. 18.06. 2009.a. lõpetas kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. 29.09.2009 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha laste ülalpidamiseks. Laste isa ei ela laste emaga koos, lapsed elavad ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2500 krooni, kuid istungil on nõus vähendama elatise suurust kuni 2000 krooni, et sõlmida kompromiss.

4. Hagiavalduses märgitu kohaselt kulub hagejal ühe lapse ülalpidamiseks raha pisut üle 5000 kuni 6000 krooni järgnevalt: G ülalpidamiseks 5 900 krooni, KG ülalpidamiseks 5750 krooni ja KJ ülalpidamiseks 5750 krooni.

5. 26.11.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 2000 krooni kuus, lapse kohta, et sõlmida kompromiss kostjaga.

6. Hagejal on hagiavalduse kohaselt sissetulekuks igakuuliselt töötasu 12 000 krooni.

7. Kostja varandusliku olukorra kohta hageja on märkinud, et kostja sisstulekuks on töötasu kaugsõidu autojuhina igakuuliselt 17-18000 krooni.

8. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealiste laste sünnitunnistused, laste kulutuste kohta arvestuse ning nimetanud enda töötasu suuruse.

Kostja vastuväited ja põhjendused

9. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Ühele lapsele saab kostja ülalpidamist anda 1500 krooni kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses märgib, et tema töötasu on viimase 6 kuu jooksul olnud 9843 krooni , mitte aga hageja poolt märgitud suuruses ja lisaks peab kostja tasuma sõiduauto liisingut igakuuliselt 5000 krooni. 26.11.2009 kohtuistungil kostja täpsustab, et

Lk (5) 3 tema töötasu on 11 000 krooni. Kostja ei ole nõus hageja poolt lastele nõutavate eluaseme kuludega ja transpordikuludega. Kostja ei ole nõus ka asjaoluga, et nooremal lapsel on vabaaja kulu. Kohtuotsuse põhjendused

10. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja §

61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja laste ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta laste ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole.

Kohus on seisukohal, et kostja esitatud selgitused kinnitavad, et kulutusi laste ülalpidamiseks ta on teinud, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte kolmele lapsele kokku 3000 krooni. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid laste ülalpidamiseks piisavalt, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.

12. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit.

Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha laste ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi suuremas ulatuses vaidlustanud ei ole, va laste eluasemekulu ja kulutused transpordile ning noorema lapse kohta vabaaja kulu. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele suuremas osas vastu vaielnud ei ole, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi, arvesse võttes ka kostja vastuväiteid seega summas 2175 krooni lähtuvalt PKS § 61 lg 4. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud andmed, et hagejal on töötasu 12 000 krooni igakuise sissetulekuna. Hageja elab koos poolte ühiste lastega ja lapsed on hageja ülalpidamisel.

Kostja enda sissetulekute kohta on märkinud töötasu 11 000 krooni.

Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealiste laste ülalpidamiseks 2500 krooni kuus, ning arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamist tasunud 3000 krooni kolmele lapsele kokku on kostja varanduslik olukord eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates sama kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt

Lk (5) 4 tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks ühe lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.

13. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad PKS § 70 lg 2 kohaldamise eeldused. PKS § 70 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07. p-d 11-12 ja 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07. p 13). Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14. PKS § 70 lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi TsMS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates PKS § 70 lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt. Kolleegiumi arvates ei tule PKS § 70 kohaldada koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus. PKS § 70 mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p 13. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks

Lk (5) 5 materiaalõiguslikus mõttes selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Kolleegiumi arvates saab tähtaja arvutamise sätteid kohaldada põhimõtteliselt nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva tähtaja arvutamisel. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Riigikohtu 14. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07. p 15 ja 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02. p 7. PKS §70 lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Kuna hagejal on hagis märkimata, mis ajast hageja elatist taotleb lähtub kohus elatise väljamõistmisel juhinduvalt eelpool märgitud Riigikohtu lahenditest, et elatis tuleb välja mõista alates 20.04.2009 so alates ajast mil maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitati.

14. Menetluskulude jaotus

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Muid menetluskulusid pooltel ei ole.

15.Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2500.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 22 500.- krooni.

Kohtunik: Lukiina Vismann