2-08-63519/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-63519 BIGBANK AS versus Sergei Teppan Hagi ese võlgnevuse 8600.79 krooni ja lisanduva viivise nõudes Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Taavi Vospert (Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostjad Margus Karu (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx x-x. xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Rainer Möller ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxx-xxxxxxx, xxxxxxxxxxx) Resolutsioon

1. Välja mõista Margus Karult ja Rainer Möllerilt solidaarselt BIGBANK AS kasuks võlg 3261.28 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend üks ) krooni 28 senti, millest 1865 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1396.28 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

2. Välja mõista Margus Karult ja Rainer Möllerilt solidaarselt menetluskulu (riigilõiv) 320 (kolmsada kakskümmend) krooni BIGBANK AS kasuks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja Margus Karu on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 02.oktoobril 2008. Kostja Rainer Möller on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 02.oktoobril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Hageja esitas kohtule nõude täpsustuse. Hageja loobub leppetrahvi 2620.57 krooni nõudest. Kostjad on tasunud pärast hagi esitamist kokku 1500 krooni, millest 513.43 krooni arvestati intressi katteks ja 986.37 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Tasumata on 1865 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1396.28 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Viivis on arvestatud kuni põhiosa tasumiseni 10.11.2008.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 70 krooni, kokku 320 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik