3-08-1946/84 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1946 Haldusasi Kaupo Pastaku kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22. septembri 2008 korralduse nr 13-2.2/30030 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. mai 2009 otsus Menetlusosalised Kaebaja – Kaupo Pastak Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaupo Pastaku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 1. detsember 2009

RESOLUTSIOON

Jätta Kaupo Pastaku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1946 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 18.01.2010. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) määras 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/96 Kaupo Pastakule täiendavalt tasumiseks perioodi 1999–2001 eest tulumaksu 1 072 400 kr. Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 15.05.2006 vaideotsusega nr 6-1/88 tasumisele kuuluva tulumaksu summat 720 991 kroonini. MTA 24.05.2006 otsusega nr 6- 2/175 muudeti ja täiendati 15.05.2006 vaideotsust, lugedes tasumisele kuuluvaks maksusummaks 630 511 kr. K. Pastak vaidlustas maksuhalduri viidatud otsused halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-1199 K. Pastaku kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.12.2008 otsusega halduskohtu otsuse jõusse. Riigikohus jättis K. Pastaku kassatsioonkaebuse 19.02.2009 määrusega menetlusse võtmata.

3-08-1946 2(6) PMTK kohustas 22.09.2008 korraldusega nr 13-2.2/30030 AS-i SEB Pank arestima K. Pastaku olemasolevad pangakontod ja pangahoiused võlasummas 548 791 kr.

02.10.2008 esitas K. Pastak halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PMTK 22.09.2008 korralduse nr 13-2.2/30030, leides, et maksuvõla sundsissenõudmine on aegunud. Sissenõudmise aegumistähtaeg algas 1999. a tulumaksu osas 01.07.2000 ja lõppes 01.07.2007 ning 2000. a tulumaksu osas algas sissenõudmise aegumistähtaeg 01.07.2001 ja lõppes 01.07.2008. Maksude määramisel ja sissenõudmisel tuleb arvestada olukorraga, mis kehtis maksu tasumata või valesti deklareerimise ajal. Isiku olukorda ei saa raskendada hilisemate seaduse muudatustega. Maksuvõla sundsissenõudmise tähtaja pikendamine on vastuolus õiguspärase ootuse ja hea usu põhimõttega. Õigusriigi printsiibi ja õigusteaduses üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ei tohi õigusaktid omada tagasiulatuvat jõudu. Kuigi MKS rakendussäte § 164 lg 1 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras, viitab sätte asukoht ja pealkiri otseselt sissenõudmise menetlusele. Samuti viitab menetluse korrale sama lõike teine lause „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud sissenõudmist võib jätkata käesolevas seaduses sätestatud korras“. Aegumise sätete kohaldamist reguleerib MKS § 165. MKS § 165 lg 1 sätestab erinormi, mille kohaselt samas seaduses aegumise peatumise (§ 99) ja katkemise (§ 132 lg-d 4-6) kohta sätestatut kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise peatumise või katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast selle seaduse jõustumist. Vaid aegumist või katkemist põhjustav asjaolu saab olla enne 30.06.2002 kehtinud MKS alusel tekkinud maksuvõla puhul aegumistähtaja pikenemise aluseks. K. Pastaku maksuvõla sissenõudmise puhul ei ole tegemist aegumise peatumisega MKS § 99 mõistes ega ka aegumise katkemisega MKS § 132 lg-te 4-6 mõistes. Seega algas K. Pastaku maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja kulgemine kuni 30.06.2002 kehtinud MKS alusel, mille § 24 lg 2 sätestas, et maksumaksja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda. PS § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavale õiguste ja vabaduste olemust. Maksude määramisel ja sissenõudmisel tuleb arvestada selle olukorraga, mis kehtis maksu tasumata või valesti deklareerimise ajal. Isiku olukorda ei saa raskendada hilisemate seaduste muudatustega, mis ei kehtinud maksuvõla tekkimise ajal. Õigusriigi printsiibi ning õigusteaduses üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ei tohi õigusaktid omada tagasiulatuvat jõudu. Eriti kehtib see negatiivseid tagajärgi tekitavate, õigusi ja vabadusi piiravate või kohustusi panevate aktide kohta.

PMTK vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuses kaebusele leiti, et MKS § 164 lg 1 esimeses lauses kasutatud mõiste „kord“ hõlmab ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega ja selle arvutamise korda. Viidatud sätte alusel tuleb enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade sissenõudmisel juhinduda kehtiva MKS 13. peatüki sätetest ja seega arvutatakse maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega lähtudes kehtiva MKS §-st 132. Samale seisukohale jõudis ka Riigikohus lahendites nr 3-3-1-7-06, nr 3-2-1- 71-06 ja nr 3-3-1-30-07. Riigikohus on viidatud lahendites selgesõnaliselt MKS § 164 lg-le 1 tuginedes märkinud, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda kehtiva MKS alusel ja selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue seaduse aegumise regulatsiooni. Kui MKS-s ei oleks sätestatud § 164 lg-t 1, ei oleks § 165 lg 1 saanud kehtestada ka erandeid enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade suhtes.

3-08-1946 3(6) Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Enne 01.07.2002 tekkinud võlgade sissenõudmist reguleerib MKS § 164, mille lg 1 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja maksuvõlg on tekkinud enne 1. juulit 2002. Seega tuleb sellist maksuvõlga sisse nõuda kehtiva MKS alusel. Sellisele tõdemusele on jõudnud ka Riigikohus 29.03.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-06. MKS §-s 128 sätestatud maksuvõla sundtäitmist tuleb pidada MKS § 164 lõikes 1 sätestatud maksuvõla sissenõudmiseks. MKS § 128 lõike 1 2. lause kohaselt toimub maksuvõla sundtäitmine MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MKS § 132 lg 1 kohaselt on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat, mis algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist; maksuotsuse või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. 17.02.2006 maksuotsus tehti kaebajale teatavaks 2006. aastal ning sellega määratud maksusumma kuulus kaebaja poolt tasumisele 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Seega maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg algas 2007. a 1. jaanuaril ning sundtäitmine aeguks 31. detsembril 2013. Vaidlustatud korraldus on antud 22.09.2008. Seega MKS järgi ei ole kaebaja maksuvõla sundtäitmine aegunud. MKS § 164 lõikes 1 sätestatud mõiste „kord“ ei välista ega kitsenda seadusandja võimalust reguleerida ka enne 01.07.2002 tekkinud võlgade sundtäitmise tähtaegu. Põhjendamatu oleks järeldada, et enne 01.07.2002 tekkinud võlgade sissenõudmise menetluskorda reguleeriks kehtiv MKS, menetluse tähtaegu aga enne 01.07.2002 kehtinud MKS. Puudub alus kohaldada MKS § 165 sätteid ning kaebaja poolt sättele antud tõlgendused ei ole õiged ega ka asjakohased. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt oleks enne kehtiva MKS jõustumist tekkinud maksuvõla sissenõudmine kehtiva MKS alusel seaduse tagasiulatuv kohaldamine ja põhiseadusega vastuolus. Kaebaja maksuvõla sundtäitmist alustati 22.09.2008 korraldusega pangakonto ja pangahoiuste arestimiseks. Üldreeglina viiakse menetlustoimingud läbi kehtiva õiguse alusel. 22.09.2008 seisuga kehtis 01.07.2002 jõustunud MKS. Kehtetu MKS alusel sundtäitmise läbiviimine saaks olla teoreetiliselt võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Näiteks juhul, kui sundtäitmist alustati enne 01.01.2002 kehtinud MKS alusel. MKS § 164 lg 1 2. lause kohaselt enne MKS jõustumist alustatud sissenõudmist võib jätkata käesolevas seaduses sätestatud korras. Seega on põhimõtteliselt võimalik sundtäitmine ka enne 01.01.2002 kehtinud MKS alusel, kuid käesoleval juhul õiguslikud alused selleks puudusid. Maksuvõla sundtäitmist kehtiva seaduse alusel ei saa pidada seaduse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ning kaebajal oli MKS-st ning haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenevalt alus eeldada, et sundtäitmist viiakse tema suhtes läbi kehtiva õiguse alusel. Lahknevate tõlgenduste välistamiseks sisaldubki § 164 MKS rakendussätetes. Kaebaja õigusi ei ole maksuvõla sundtäitmisega rikutud. Arvestades asjaolu, et maksuotsus tehti kehtiva MKS alusel, oli kaebajal võimalik arvestada ja ette näha seda, et ka sundtäitmine toimub kehtivas MKS-s sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

K. Pastak palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellant leiab, et esimese astme kohus eksis materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, hindas tõendeid vääralt, jättis alusetult arvestamata kaebajate väidetega ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

3-08-1946 4(6) Maksuvõla sissenõudmine on aegunud. Kohus tõlgendas ebaõigesti MKS § 164 lg 1 ja § 128 ning jättis ebaõigesti kohaldamata kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 24 lg 2. Kaebajal tekkis maksuvõlg maksustamisperioodide 1999 - 2001 eest ning seega 1999. a tulumaksu sissenõudmise aegumistähtaeg lõppes 01.07.2007 ja 2000. a tulumaksu osas 01.07.2008. MKS § 164 lg 1, mille kohaselt maksuvõlg nõutakse sisse kehtivas MKS-s sätestatud korras, puudutab maksuvõla sissenõudmise protseduuri, kuid maksuvõla sissenõudmise aegumisele tuleb kohaldada maksuvõla tekkimise ajal kehtinud seadust. Seaduse tagasiulatuv kohaldamine on keelatud ning seadusandja pole andnud maksuvõla sissenõudmise aegumisele tagasiulatuvat jõudu. MKS § 164 lõikes 1 sätestatud mõiste „kord“ hõlmab vaid menetlusnorme (sissenõudmise protseduuri). Aegumist reguleerivate sätete puhul on tegemist materiaalõigusnormidega. MKS § 164 lõikes 1 sätestatud „kord“ ei hõlma aegumise sätteid. Maksuotsuse andmise kuupäev ei saa pikendada sundtäitmise tähtaega, mis kehtis maksuvõla tekkimise ajal. Enne 01.07.2002 kulgema hakanud aegumise suhtes on kehtiva MKS alusel võimalik kohaldada vaid aegumise peatumist või katkemist. MKS § 165 lg 1 lauseosa „enne käesoleva seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes“ viitab otseselt sellele, et aegumise kulgemine algab igal juhul kuni 30.06.2002 kehtinud MKS kohaselt, kui peatumist või katkemist põhjustav asjaolu on tekkinud pärast kehtiva MKS jõustumist. Seega vaid aegumist või katkemist põhjustav asjaolu saab olla enne 30.06.2002 kehtinud MKS alusel tekkinud maksuvõla puhul aegumistähtaja pikenemise aluseks. Kaebaja maksuvõla puhul ei ole tegemist aegumise peatumisega MKS § 99 mõistes ega aegumise katkemisega MKS § 132 lg- te 4–6 mõistes. Seega ei kohaldu aegumisele 01.07.2002 kehtima hakanud MKS. Aegumistähtaja kulgemine algas kuni 30.06.2002 kehtinud MKS alusel, aegumine ei ole peatunud ega katkenud. Maksuhalduril oli võimalus alustada sissenõudmist kohe maksuotsuse tegemise järel, kuid ta ei teinud seda ja venitas seega põhjendamatult maksuvõla sissenõudmisega. Enne 30.06.2002 tekkinud maksuvõla sissenõudmisele kehtivas MKS-s sätestatud aegumise sätete kohaldamine on vastuolus põhiseaduse §-dest 3 ja 11 tuleneva õigusakti tagasiulatuva jõu keeluga. Aegumisel tuleb kohaldada isikule soodsamat tõlgendust. Isiku olukorda ei saa raskendada hilisemate seaduse muudatustega, mis ei kehtinud maksuvõla tekkimise ajal. Maksuvõla sundsissenõudmise tähtaja pikendamine, võrreldes selle tekkimise ajal kehtiva seadusega, on vastuolus õiguspärase ootuse ja hea usu põhimõttega. Tagasiulatuv sissenõudmise tähtaja rakendamine on vastuolus ka usalduse kaitse printsiibiga. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-7-06 seisukohti. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja kõigi väidete kohta, millega rikkus TsMS § 442 lg 8, ning tegemist on olulise rikkumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Nimelt põhjendas kaebaja, miks kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2002 kehtinud MKS-s sätestatud aegumise tähtaeg, kuid kohus ütles paljasõnaliselt, et kaebaja tõlgendus pole õige ega asjakohane.

Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellandi esindaja, et tõendite vääralt hindamist kohtule ette ei heideta, kuid kohus on eksinud MKS rakendussätete kohaldamisel, kohaldades asja lahendamisel ekslikult MKS §-i 164, kuigi kohaldada oleks tulnud § 165 sätteid. Samuti selgitas apellandi esindaja, et 2001. aasta maksuvõla sundtäitmise tähtaeg pole aegunud, mistõttu taotleb apellant MTA vaidlusaluse korralduse ja kohtuotsuse tühistamist 1999. a ja 2000. a tekkinud maksuvõla sundtäitmist puudutavas osas.

PMTK jäi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, vaidles apellatsioonkaebusele ja selle täpsustustele vastu ning leidis, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

3-08-1946 5(6) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on vaidlustatud PMTK 22.09.2008 korraldus nr 13-2.2/30030, millega maksuhaldur asus 17.02.2006 maksuotsusega määratud (maksuhalduri 15.05.2006 ja 24.05.2006 otsustega summade suuruse osas täpsustatud) maksustamisperioodidel 1999, 2000 ja 2001 tekkinud maksuvõlga sundkorras sisse nõudma. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas käesolevas kohtuasjas arutluse all olevat olukorda (maksusumma tasumise kohustus tekkis kuni 01.07.2002 kehtinud MKS ajal ning maksuotsus tehti ja pöörati sundtäitmisele alates 01.07.2002 kehtiva MKS ajal) on seadusandja MKS rakendussätetes reguleerinud ning kas maksuvõla sundtäitmine on aegunud. Vaidlust pole selle üle, et 2001. a maksustamisperioodi osas ei ole maksuotsuse sundtäitmisele pööramine aegunud, mistõttu kaebaja väidetega nõustumise korral kuuluks vaidlusalune korraldus ja apelleeritud kohtuotsus tühistamisele vaid osaliselt. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et esimese astme kohus ei eksinud MKS sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel ning leidis õigesti, et ühegi viidanud maksustamisperioodi osas pole maksuvõla sundtäitmine aegunud ning maksuhalduri vaidlusalune korraldus on õiguspärane. Halduskohus on oma seisukohta piisavalt motiveerinud ega jätnud tähelepanuta ka kaebaja väiteid. Apellandi etteheide kohtule otsuse põhjendamise kohustuse nõuete rikkumisest on alusetu. Apellandi väide on, et MKS rakendussätetes puudub regulatsioon sundtäitmise aegumise kohaldamiseks asjaolude suhtes, mis on tekkinud enne 01.07.2002, mistõttu tuleb apellandi arvates juhinduda sundtäitmise aegumise arvestamisel kuni 30.06.2002 kehtinud MKS sätetest ja nimelt § 24 lg-st 2. Ringkonnakohus apellandi arvamust ei jaga. Sarnastes asjades, kus maksuvõlg on tekkinud kuni 01.07.2002 kehtinud MKS ajal, maksuotsus on aga tehtud ja sundtäitmisele pööratud alates 01.07.2002 jõustunud MKS kehtivuse ajal, on kohtud avaldanud oma seisukohta korduvalt. Näiteks jättis Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-353 muutmata Tallinna Halduskohtu otsuse, milles oli vaidluse põhiküsimuseks see, kas enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla sundtäitmise aegumisele kohaldub MKS § 132 lg 1 kolmas lause (maksuotsuse või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise tähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist) või tuleb aegumisele kohaldada varasema MKS § 24 lg-t 2 (maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda). Nimetatud otsuses (mille peale esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud) nõustus ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtuga, et kehtiva MKS § 164 lg-st 1 tuleneb otseselt kohustus kohaldada ka enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla sundtäitmise aegumisele kehtiva MKS § 132 lg-t 1. Ringkonnakohus asus viidatud lahendis seisukohale, et alates 01.07.2002 kehtiva MKS rakendussätete (§-d 164 ja 165) sõnastus, struktuur ja paiknemine seaduses ei anna alust kahelda selles, et seadusandja on soovinud uue MKS jõustumisega allutada selle regulatsioonile varem tekkinud maksuvõlgade sissenõudmise täies ulatuses, so nii maksuvõla sundtäitmise korra kui tähtaegade osas, ning § 164 lõikes 1 märgitud „korra“ all ei mõeldud pelgalt seda, milles seisneb sundtäitmise menetlus, vaid kogu vastavat regulatsiooni koos tähtaegadega, ning et teistsugust järeldust ei saa teha ka sätete pealkirjadest - § 164 „Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlgade sissenõudmine“ ja § 165 „Aegumise sätete kohaldamine“. MKS § 165 on erinormiks aegumise sätete kohaldamisel ning sätestab erisused MKS § 164 alusel kohaldamisele kuuluvale maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsioonile.

3-08-1946 6(6) Sama seisukohta on kohtud väljendanud haldusasjades nr 3-07-1234 ja nr 3-06-2471. Apellatsioonkaebus ei sisalda väiteid, mis annaks ringkonnakohtule alust oma varasemat seisukohta muuta. Asjakohane on halduskohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2006 otsusele nr 3-3-1- 7-06, milles Riigikohus selgitas, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlga tuleb MKS § 164 lg 1 alusel sisse nõuda kehtiva MKS alusel. Alusetu on apellandi väide, et halduskohus on Riigikohtu seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Riigikohus on kõnealuse otsuse punktis 9 märkinud järgmist „Selles asjas on maksuvõlg kas täielikult või osaliselt (täielikult põhiosas ja osaliselt intressivõla osas) tekkinud enne 1. juulit 2002. Sellist maksuvõlga tuleb MKS § 164 lg 1 alusel sisse nõuda kehtiva MKS alusel“. Viidatud otsuses väljendatud seisukohast tuleb lähtuda ka käesoleval juhul. 1999-2001 maksustamisperioodidel tekkinud maksuvõlgade kohta tehti kaebajale 17.02.2006 maksuotsus (mis läbis kohtuliku kontrolli ja enam pole vaidlust maksusumma suuruse ja määramise tähtaegsuse üle) ning MKS § 132 lg 1 kolmandast lausest lähtudes algas maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg 01.01.2007. Seega pole maksuvõla sundsissenõudmine aegunud ühegi maksuotsuses käsitletud perioodi osas. Kaebaja on pidanud kuni 30.06.2002 tekkinud maksuvõla sissenõudmisele kehtivas MKS-s sätestatud aegumise regulatsiooni kohaldamist põhiseadusevastaseks, apelleerides sisuliselt õiguskindluse printsiibile ja sellest tulenevale usalduse kaitse põhimõttele. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. MKS § 164 lg 1 põhiseaduslikkuse suhtes on ringkonnakohus võtnud seisukoha juba eelpoolviidatud haldusasjas nr 3-07-353 ning ka asjas nr 3-07-1234, milles leidis, et maksuvõla sundtäitmise aegumisele kehtiva MKS sätete kohaldamine ei ole vastuolus õiguskindluse printsiibiga. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolud ei anna alust nimetatud seisukohti muuta. Õiguskindluse printsiibiga oleks eelkõige vastuolus olukord, kus minevikus toimunud asjaolusid hakatakse tagantjärele õiguslikult ümber hindama. Käsitletaval juhtumil sellise olukorraga tegemist pole. Kaebaja ootus maksuvõla kustutamiseks (nagu ta ise ütleb - õigus loobuda täitmast temale materiaalõigusest tulenevat kohustust) aegumise tõttu ei vääri tugevat kaitset juba seetõttu, et kaebaja ise rikkus seaduses sätestatud maksu tasumise kohustust.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman