2-09-56329/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-56329

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-56329

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Maria Kapp vastu 4 045,34 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 023,17 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Maria Kapp

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 07.06.2003. a sõlmitud Tele2

liitumislepingu ja Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevus 4 045,34 krooni,

millest põhinõue on 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni.

3. Jätta menetluskulud Maria Kapp’i kanda.

4. Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 700 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 26.10.2009. a Tartu Maakohtusse hagi (tl 4-6) Maria

Kapp’i

(kostja)

vastu

07.06.2003. a

sõlmitud

Tele2

liitumislepingu

ja

Tele2

järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 4 045,34 krooni

(põhinõue 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni). Hageja palub kostjalt välja

mõista hageja kasuks võlgnevuse 4 045,34 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja

lepingulise esindaja õigusabikulud nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses kokku

2 500 krooni.

2. 11.12.2009. a saatis kostja kohtule e-kirja (tl 41), milles palus hagi menetlemisel võtta

arvesse asjaolu, et ta on 2001. aastast alates põdenud depressiooni ja et talle on väljastatud

raske puude tõttu pensionitunnistus. Lepingute kehtivuse ajal oli haiguse kõrgperiood, mil

kostja viibis tugevatoimeliste antidepressantide ja rahustite mõju all, olles sel perioodil

statsionaarsel ravil ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, mistõttu on

kostjal raske usaldada oma mälu, et ennast hagi vastu kaitsta. Et väidetava võlgnevuse

tekkest on möödunud kuus aastat, siis ei ole kostjal mingeid dokumente maksmise kohta

esitada. Kostja leiab, et ta võib olla hoopis sel ajal Tartus tegutsenud kuritegeliku grupi,

kelle spetsialiteet oli mobiiltelefonide ja järelmaksulepingute väljapetmine, ohver, kuid

mingeid tõestusmaterjale tal võimalik esitada ei ole. Kostja kasvatab praegu koos

elukaaslasega nelja alaealist last ning ka parima tahtmise juures oleks nõutud summa

maksmine praktiliselt võimatu. Kokkuvõttes palub kostja, et kohus kohaldaks antud asjas

aegumist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Eeskätt tuleb kohtul lahendada aegumise kohaldamise küsimus. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku

taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1

nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

4. Toimiku materjalide kohaselt (tl 8, 10) on hageja ja kostja 07.06.2003. a sõlminud kaks

lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks osaks on

Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 13-20) ja järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis

kostja hagejalt mobiiltelefoni Siemens A55 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste

maksetena, millest viimane tuli teha 2004. aasta juulis. Viidatud teenuste kasutamise

tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete

alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui

ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid.

5. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust

tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on

seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147

lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude

aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Viimane (lõpp)arve esitati kostjale 18.12.2003. a (tl 11-12) ja selle tasumise tähtaeg oli

05.01.2004. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest

tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2004. aasta

lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause

kohaselt

kalendriaasta

olema

lõppenud,

algas

hageja

liitumislepingust

tuleneva

telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2005. a kell 00.00.

Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2007. a kell 24.00.

6. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude

aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist

korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 99 krooni) ning

seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud

paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu (tl 10) ja ettemaksuarve (tl 9) kohaselt oli kostja

kohustatud müügihinna tasuma 2003. aasta juunist kuni 2004. aasta juulini tehtavate

igakuiste osamaksetena. Toimikus on ka hageja 04.10.2003. a teatis lepingu ülesütlemise

kohta (tl 21), mis võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia

alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata

osamaksed, sealhulgas 2004. a juulis tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb

müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne

lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.

Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest,

et nende nõuete osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00. Need nõuded on

tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega

lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006. a kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud nõuete korral on kohus seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate

kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks

muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolm aastat. Lepingu

lõpetamise teate kohaselt palus hageja 04.10.2003. a tasuda võlgnevuse hiljemalt 25 päeva

jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue

sissenõutavaks

alates

30.10.2003. a.

Eeltoodust

tulenevalt

algas

nende

nõuete

aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2006. a kell 24.00.

7. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku

leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast

(punkt 7.3). Hageja on kohtule esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul

tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud

kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg

algab 01.01.2005. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2007. a kell 24.00.

8. Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.10.2009. a, esitas hageja kohtule

29.12.2006. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 29). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160

lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 29.12.2006. a

ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda

oma kohustuste täitmisest.

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel

sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100

määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause

järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti.

10. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud

arved tasumata. Kostja sisulised vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja

ei ole väitnud, et tema ei ole lepinguid sõlminud ja et lepingutel ei ole tema allkiri. Samuti ei

ole kostja avaldanud, et lepingute sõlmimise ajal oleks olnud kadunud tema isikut tõendavad

dokumendid, mistõttu osutus võimalikuks kolmandal isikul lepingute sõlmimine tema nimel.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hagiavalduse kohaselt võlgneb

kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku 2 023,17 krooni. Võlateatisest

(tl 23) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest summas 224,95 krooni ja

kõneteenustest summas 1 798,22 krooni. Kostja võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei

ole,

mistõttu

kuulub

kostjalt

hageja

kasuks

väljamõistmisele

2 023,17

krooni

põhivõlgnevuse katteks.

11. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 2 022,17 krooni. Viivise

arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates

kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on

hageja

viivise

suuruse

sidunud

põhinõude

suurusega

ja

vähendanud

viivist

2 022,17 kroonini. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja

õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud

viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 2 022,17 krooni.

12. Kokkuvõttes

loeb

kohus

hageja

kasuks

väljamõistmisele

kuuluvaks

summaks

4 045,34 krooni (2 023,17 krooni põhinõude ja 2 022,17 krooni viivisenõude katteks).

13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162

lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud Maria Kapp’i kanda.

14. Lähtudes TsMS § 405 lõike 1 punktist 3, menetluskulude jaotusest, hageja menetluskulude

nimekirjast (tl 7) ja menetluskulusid tõendavatest dokumentidest (tl 3, 26, 27), mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 700 krooni (riigilõiv 1 000 krooni ja

lepingulise esindaja õigusabikulu 700 krooni kooskõlas TsMS § 175 lõikes 1 sätestatuga).

Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on

menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud). Nähtuvalt

Tartu Maakohtu 18.09.2009. a määrusest (tl 29) jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse

avaldus (tsiviilasi nr 2-06-44126) rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud

kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 172 lõikes 9 sätestatust

jätab kohus kostjalt välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 200 krooni. Hageja nõue riigilõivu osas on põhjendatud 1 000 krooni ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n

masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi

kuluks 700 krooni. Seega on hageja menetluskuludeks käesolevas asjas kokku 1 700 krooni

(1 000 + 700).

15. TsMS § 405 lõike 1 punkti 10 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik