2-09-56329/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 07.06.2003. a sõlmitud Tele2 Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 700 krooni.
Legislator headnote
AI generated2-09-56329/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a sõlmitud Tele2 Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 700 krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-09-56329
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-56329
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Maria Kapp vastu 4 045,34 krooni
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 023,17 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht
Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus
Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
kostja Maria Kapp
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 07.06.2003. a sõlmitud Tele2
liitumislepingu ja Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevus 4 045,34 krooni,
millest põhinõue on 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni.
3. Jätta menetluskulud Maria Kapp’i kanda.
4. Välja mõista Maria Kapp’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 700 krooni.
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras,
välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 26.10.2009. a Tartu Maakohtusse hagi (tl 4-6) Maria
Kapp’i
(kostja)
vastu
07.06.2003. a
sõlmitud
Tele2
liitumislepingu
ja
Tele2
järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 4 045,34 krooni
(põhinõue 2 023,17 krooni ja viivisenõue 2 022,17 krooni). Hageja palub kostjalt välja
mõista hageja kasuks võlgnevuse 4 045,34 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu
1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja
lepingulise esindaja õigusabikulud nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses kokku
2 500 krooni.
2. 11.12.2009. a saatis kostja kohtule e-kirja (tl 41), milles palus hagi menetlemisel võtta
arvesse asjaolu, et ta on 2001. aastast alates põdenud depressiooni ja et talle on väljastatud
raske puude tõttu pensionitunnistus. Lepingute kehtivuse ajal oli haiguse kõrgperiood, mil
kostja viibis tugevatoimeliste antidepressantide ja rahustite mõju all, olles sel perioodil
statsionaarsel ravil ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, mistõttu on
kostjal raske usaldada oma mälu, et ennast hagi vastu kaitsta. Et väidetava võlgnevuse
tekkest on möödunud kuus aastat, siis ei ole kostjal mingeid dokumente maksmise kohta
esitada. Kostja leiab, et ta võib olla hoopis sel ajal Tartus tegutsenud kuritegeliku grupi,
kelle spetsialiteet oli mobiiltelefonide ja järelmaksulepingute väljapetmine, ohver, kuid
mingeid tõestusmaterjale tal võimalik esitada ei ole. Kostja kasvatab praegu koos
elukaaslasega nelja alaealist last ning ka parima tahtmise juures oleks nõutud summa
maksmine praktiliselt võimatu. Kokkuvõttes palub kostja, et kohus kohaldaks antud asjas
aegumist.
KOHTU SEISUKOHT
3. Eeskätt tuleb kohtul lahendada aegumise kohaldamise küsimus. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku
taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1
nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
4. Toimiku materjalide kohaselt (tl 8, 10) on hageja ja kostja 07.06.2003. a sõlminud kaks
lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks osaks on
Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 13-20) ja järelmaksulepingu, mille kohaselt ostis
kostja hagejalt mobiiltelefoni Siemens A55 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste
maksetena, millest viimane tuli teha 2004. aasta juulis. Viidatud teenuste kasutamise
tingimuste punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete
alusel. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui
ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid.
5. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust
tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on
seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147
lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab
aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude
aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab
nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
Viimane (lõpp)arve esitati kostjale 18.12.2003. a (tl 11-12) ja selle tasumise tähtaeg oli
05.01.2004. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest
tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2004. aasta
lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause
kohaselt
kalendriaasta
olema
lõppenud,
algas
hageja
liitumislepingust
tuleneva
telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2005. a kell 00.00.
Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2007. a kell 24.00.
6. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude
aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist
korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 99 krooni) ning
seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud
paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata
sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub
sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu (tl 10) ja ettemaksuarve (tl 9) kohaselt oli kostja
kohustatud müügihinna tasuma 2003. aasta juunist kuni 2004. aasta juulini tehtavate
igakuiste osamaksetena. Toimikus on ka hageja 04.10.2003. a teatis lepingu ülesütlemise
kohta (tl 21), mis võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia
alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata
osamaksed, sealhulgas 2004. a juulis tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb
müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne
lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.
Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest,
et nende nõuete osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00. Need nõuded on
tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega
lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006. a kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks
muutunud nõuete korral on kohus seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate
kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks
muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolm aastat. Lepingu
lõpetamise teate kohaselt palus hageja 04.10.2003. a tasuda võlgnevuse hiljemalt 25 päeva
jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue
sissenõutavaks
alates
30.10.2003. a.
Eeltoodust
tulenevalt
algas
nende
nõuete
aegumistähtaeg 01.01.2004. a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2006. a kell 24.00.
7. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku
leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast
(punkt 7.3). Hageja on kohtule esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul
tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud
kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg
algab 01.01.2005. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2007. a kell 24.00.
8. Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.10.2009. a, esitas hageja kohtule
29.12.2006. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 29). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160
lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub
aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine
maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 29.12.2006. a
ning hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda
oma kohustuste täitmisest.
9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel
sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100
määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause
järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest
või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest
või lepingust ei tulene teisiti.
10. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja
nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha
maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud
arved tasumata. Kostja sisulised vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja
ei ole väitnud, et tema ei ole lepinguid sõlminud ja et lepingutel ei ole tema allkiri. Samuti ei
ole kostja avaldanud, et lepingute sõlmimise ajal oleks olnud kadunud tema isikut tõendavad
dokumendid, mistõttu osutus võimalikuks kolmandal isikul lepingute sõlmimine tema nimel.
Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse
rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hagiavalduse kohaselt võlgneb
kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku 2 023,17 krooni. Võlateatisest
(tl 23) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest summas 224,95 krooni ja
kõneteenustest summas 1 798,22 krooni. Kostja võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei
ole,
mistõttu
kuulub
kostjalt
hageja
kasuks
väljamõistmisele
2 023,17
krooni
põhivõlgnevuse katteks.
11. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 2 022,17 krooni. Viivise
arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates
kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on
hageja
viivise
suuruse
sidunud
põhinõude
suurusega
ja
vähendanud
viivist
2 022,17 kroonini. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja
õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud
viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista
kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 2 022,17 krooni.
12. Kokkuvõttes
loeb
kohus
hageja
kasuks
väljamõistmisele
kuuluvaks
summaks
4 045,34 krooni (2 023,17 krooni põhinõude ja 2 022,17 krooni viivisenõude katteks).
13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162
lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud Maria Kapp’i kanda.
14. Lähtudes TsMS § 405 lõike 1 punktist 3, menetluskulude jaotusest, hageja menetluskulude
nimekirjast (tl 7) ja menetluskulusid tõendavatest dokumentidest (tl 3, 26, 27), mõistab
kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 700 krooni (riigilõiv 1 000 krooni ja
lepingulise esindaja õigusabikulu 700 krooni kooskõlas TsMS § 175 lõikes 1 sätestatuga).
Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on
menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud). Nähtuvalt
Tartu Maakohtu 18.09.2009. a määrusest (tl 29) jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse
avaldus (tsiviilasi nr 2-06-44126) rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud
kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 172 lõikes 9 sätestatust
jätab kohus kostjalt välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
riigilõivu 200 krooni. Hageja nõue riigilõivu osas on põhjendatud 1 000 krooni ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n
masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult
ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud
keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid
hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi
kuluks 700 krooni. Seega on hageja menetluskuludeks käesolevas asjas kokku 1 700 krooni
(1 000 + 700).
15. TsMS § 405 lõike 1 punkti 10 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
Kohtunik