2-09-6122/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-6122

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-6122

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc hagi Andrus Suurmann vastu

32 940,39 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 940,39 krooni

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc

Eesti

filiaal

kaudu)

(registrikood

10221469;

asukoht

Hobujaama 4, 15068 Tallinn);

-

hageja

lepinguline

esindaja

Tarvo

Ilves

(Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

- kostja Andrus Suurmann

Kohtuistungi toimumise aeg

8. detsember 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Andrus Suurmann’ilt Nordea Bank Finland Plc kasuks 40 338,49 krooni,

millest 32 940,39 krooni on põhinõue ja 7 398,10 krooni viivisenõue.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Andrus Suurmann’i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5)

Hageja ja kostja sõlmisid 02.07.2007. a eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja väljastas

kostjale MasterCard Gold krediitkaardi nr 5417477270338599. Igakuise krediidi kasutamise eest

esitas hageja kostjale arveid, mis kostja kohustus pangale tasuma iga kuu 20. kuupäeval. Hagejal oli

õigus debiteerida kõik kaardiga tehtud tehingute summad kostja krediitkaardiga seotud

arvelduskontolt ning kostja kohustus tasumisele kuuluvate maksete teostamiseks tagama vajaliku

rahasumma olemasolu kaardiga seotud kontol. Arvete mitteõigeaegsel tasumisel arvestas hageja

viivist panga hinnakirja alusel, s.o 0,2 % päevas. Viivise debiteerimine kostja kontolt toimus iga

kalendaarse kvartali viimasel päeval. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt, siis ütles hageja lepingu üles. 09.02.2009. a seisuga võlgneb kostja hagejale kokku

40 338,49 krooni.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 40 338,49 krooni, millest põhinõue on

32 940,39 krooni ja viivisenõue 7 398,10 krooni.

KOHTUISTUNG (tl 40-41)

Hageja lepingulise esindaja, Tarvo Ilves’e, selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde.

Krediitkaardi igakuise kasutamise eest esitati kostjale arved, mida kostja tähtaegselt ei tasunud.

Maksete mitteõigeaegse tasumise eest lisandus viivis. Kokku võlgneb kostja hagejale

40 338,49 krooni. Viimane suhtlus kostjaga toimus 28.04.2009. a e-maili teel. Kostja on teadlik nii

võlgnevuse kui menetluskulude suurusest. Hageja palub hagi rahuldada.

Kostja Andrus Suurmann kohtuistungile ei ilmunud, kuid helistas kohtusse 08.12.2009. a kell

13.03 ja teatas, et on teadlik nii hageja nõudest kui kohtuistungi toimumise ajast. Kohtuistungile ei

ole kostjal võimalik ilmuda. Ta võtab hagi õigeks, kuid momendil ei ole võimalik tasuda, kuna on

töötu (tl 39).

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule 02.07.2007. a poolte vahel sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingu (tl 6-

7, 8) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100

määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et ta rikkus lepingut, kui jättis täitmata krediitkaardi

tingimuste punktis 4.1 ettenähtud kohustuse tasuda pangale iga kuu 20. kuupäeval eelnevas

kalendrikuus tehtud tehingute summa ja punktis 4.6 ettenähtud kohustuse tagada kaardiga seotud

arvelduskontol piisava raha olemasolu, võimaldamaks tasumisele kuuluva summa kontolt selle vaba

jääki ületamata debiteerida (tl 41). VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingu alusel oli kostjal raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult

välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 32 940,39 krooni põhivõlgnevuse katteks.

Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 7 398,10 krooni. Viivise

arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,2 % päevas ja viivise debiteerimine kostja kontolt on

toimunud iga kalendaarse kvartali viimasel päeval. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja

õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise

vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis summas 7 398,10 krooni.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 40 338,49 krooni

(32 940,39 krooni põhinõude ja 7 398,10 krooni viivisenõude katteks).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik