2-09-5797/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-5797

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-5797 Tsiviilasi VOhagi OM’i vastu 96 000 krooni nõudes. Hagihind 96 000 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VO(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: OM (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2009. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses VO kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Kohtule 11.02.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 2003. a suulise laenulepingut summas 96 000 krooni, laenu tagastamise tähtajaga juuni 2006. Kostja ei ole hagejale tagastanud laenuks võetud rahasummat. Kostja kinnitas kriminaalasjas 05230100840 laenu saamist hagejalt. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 96 000 krooni.

Kostja vastus

2. Kohtule 13.04.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejalt raha laenuks saanud. Kriminaalasjas antud ütlused olid tingitud kostja kaitsepositsioonist ja vajadusest hagejat rõõnata.

Kohtuistung

3. Kohtuistungil 25.11.2009. a jääb hageja esitatud nõude juurde. Jään oma hagiavalduse juurde. Midagi täiendada ei soovi. Autovargust me ei planeerinud koos. 2003 aastal toimus laenuandmine minu kodus, andsin raha kostjale üle 96 000 krooni. Meil oli suuline kokkulepe.

4. Kostja seletuse kohaselt kõik põhineb kostja ütlustel, aga kostjal oli kasulik rääkida, et ta on võlgu. Kui oled võlgu ja varastad selleks, siis on süü väiksem. See tähendab et ma ei tahtnud kasu saada. Kostjal oli ennetähtaegne vabastamine ja siis ilmus kostja ise kohtusse ning seetõttu ütles, et on võlgu. Leppisime kokku, et varastame auto. See 96 000 krooni on mustal turul varastatud auto hind. Hageja soovib raha tagasi seetõttu, et ma kaasasin teda kuriteo toimepanemisse.

5. Tunnistaja A Š ütluste kohaselt sel päeval olime Vkodus, täpset päeva ei mäleta. See oli umbes aastal 2003 suvel, juunis vist. V andis raha O `le. Miks, ma ei tea. Nende vahel olid omad jutud. Ma lihtsalt nägin, et anti raha üle. Nad lugesid ja oli 96 000 krooni. Mida räägiti, ei mäleta. Mäletan, sest avalduses on kirjas. Ma ei tea millest räägiti. Ma nägin, et ta andis raha. Jutt oli mingisugusest kauplusest, aga täpselt ei mäleta. Ilmselt oli vaja midagi osta aga ei mäleta.

6. Hageja seletuse kohaselt tegelikult oli raha võetud palju varem kui jutt oli, raha oli võetud kaupluse avamiseks, lubas tagastada kolme aasta jooksul. Sellest rääkisin oma esimestes ütlustes, vastastamisel on kinnitanud. Mingit survet keegi ei avaldanud. Väide, et sõiduauto turuhind on

96 000 krooni on väga imelik, see on täielik vale. Ootasin kolm aastat, ta oli vanglas, siis vabanes, pärast Mersuga seotud asju me ei suhelnud.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tunnistaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.

7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2003. a suuline laenuleping, millega kostja sai hagejalt laenu 96 000 krooni sularahas tagastamise tähtajaga juuni 2006. a.

8. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja käesolevas menetluses tõendama, et tema andis kostjale üle laenusumma 96 000 krooni. Kohtu hinnangul hageja seda tõendanud ei ole.

9. Hageja väitel toimus laenulepingu sõlmimine ja raha üleandmine hageja kodus 2003. a juunikuus. Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud kostja enda ütlustega kriminaalasjas ning tunnistaja A Š ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik samastada kostja kohtueelses menetluses antud ütlusi hagi õigeksvõtmisega tsiviilkohtumenetluses. Kostja on selgitanud, et andis kriminaalasjas ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta üksnes soovist saada kergemat karistust (tl 56).

10. Kostja on kriminaalasjas andnud ütlusi selle kohta, et andis hagejale laenusumma saamise kohta allkirja, mis peaks olema hageja käes (tl 60a). Kohus on seisukohal, et hagejal oleks võimalik seega laenulepingu sõlmimist tõendada kostja allkirjaga laenu saamise kohta. Hagejal kostja allkirjastatud dokumenti kohtule esitada ei ole, millest kohus teeb järelduse, et kostja selgitus on tõepärane ning kriminaalasjas viidati laenulepingule üksnes soovist saada kergemat karistust.

11. Tunnistaja A Š ütluste kohaselt nägi tema 2003. a suvel hageja kodus 96 000 krooni sularaha üleandmist kostjale (tl 63). Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ütlused laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Isegi juhul kui toimus raha üleandmine hagejalt kostjale, ei ole tõendatud selle üleandmine laenuna. Tunnistaja ütluste kohaselt oli jutt mingisugusest kauplusest ja ilmselt oli vaja midagi osta. Kohus peab tunnistaja ütlusi väidetava raha üleandmise kohta ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ei mäleta raha üleandmist detailselt ja seda, mille kohta tunnistaja ütlusi andis, oli tunnistaja tema enda ütluste kohaselt lugenud avaldusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud ei ole laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel ega sularaha üleandmine kostjale 2003. a juunikuus.

Menetluskulud

12. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik