3-08-2105/31 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-2105

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2105 Haldusasi A kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada Pärnu maavanema 22.09.2008 otsus 3.2- 2/1233 - teha Pärnu maavanemale ja Vändra Vallavalitsusele ettekirjutus maareformi ja maa erastamise toimingute läbiviimiseks kaebaja kinnistu juurde Kavasoometsa maaüksuse liitmiseks - kohustada Pärnu Maavalitsust erastama liitmise teel Kavasoo maaüksus Kure kinnistuga Asja läbivaatamise kuupäev 03. november 2009 Menetlusosalised Kaebaja A ja tema esindaja B Vastustajad Pärnu maavanem ja Vändra Vallavalitsus RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6

Jätta rahuldamata A kaebus haldusasjas nr 3-08-2105.

Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 17. detsembril 2009. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

20.10.2008 postitas A kaebuse Pärnu maavanema 22.09.2008 otsusele nr 3.2-2/1233 (tl 5, 12). 04.12.2008 esitas Pärnu Maavalitsus vastuse kaebusele (tl 18-20).

3-08-2105

2 19.12.2008 esitas Vändra Vallavalitsus vastuse kaebusele (tl 23). 19.12.2008 esitas A taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 24-25). 22.12.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 27- 29). 23.12.2008 kinnita kaebaja vastuväidete kätte saamist ning taotles asja arutamist kohtuistungil (tl 34-35). 04.02.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.12.2008 määrusele (tl 66-68).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja A selgituste kohaselt kuulub talle „Kure“ kinnistu. Kaebajale kuuluva kinnistuga piirneb vaba maaüksus „Kavasoometsa“. 12.05.2008 esitas kaebaja avalduse reformimata ja omanikuta maatüki erastamiseks MRS § 22 lg 12 alusel ning taotles antud maaüksuse osas liitmistoimingute läbiviimist selle liitmiseks kaebajale kuuluva kinnistuga. Kaebaja avaldus edastati Vändra Vallavalituse poolt Pärnu Maavalitsusele. Pärnu Maavalitsuse vastuse sai kaebaja Vändra Vallavalitsuselt 22.09.2009. Kaebaja hinnangul on rikutud tema õigust liita ja erastada temale kuuluva kinnistu juurde omanikuta maatükk. Kaebaja on seisukohal, et avalduse alusel olid nii vallavalitsus kui maavalitsus kohustatud läbi viima MRS § 22 lg 12 ja VV 22.02.2007 määruse nr 50 alusel maa erastamiseks vajalikud toimingud.

Vastustaja Pärnu Maavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt edastas vallavalitsus 14.05.2008 kaebaja avalduse maatüki liitmiseks. VV 22.02.2007 määrus nr 50 kinnitatud kord reguleerib sellise piirneva maa erastamist liitmiseks, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele ning see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele ega munitsipaalomandisse andmisele. Sobiva maana käsitletakse iseseisvat kasutamisvõimalust välistava kujuga maatükki, mis on tekkinud looduses, korras loetletud põhjustel. Korra § 1 lg 4 tulenevalt kohaldatakse MRS § 40 lg 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks kinnisasja omaniku taotluse esitamisele kuni 01.06.2006. MRS § 22 lg 12 rakendatakse olukorras kus eraomandis olevaga kinnisasjaga piirneb maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Tegemist ei ole MRS § 22 1 sätestatud maa ostueesõigusega erastamisega. Kinnisasja omanikel on õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks, erastamine toimub maavanema loal. Avalduse esitamine ei tähenda, et nimetatud maa kuulub avalduse alusel erastamisele. Enne maavanema poolt loa saamist ei saa isik loota maa erastamisele. Antud juhul ei ole maavanem erastamiseks luba andnud. Käesoleval juhul teatas maavanem kohalikule omavalitsusele, et taotletav maa ei vasta MRS § 22 lg 1 2 sätestatud tingimustele. Antud maa suurus on 15,19 ha, mis on käsitatav iseseisva kasutamisvõimalusega maatükina. Maavanem pöördus 12.11.2008 Keskkonnaministeeriumi poole selgitamaks riigi huvi Kavasoometsa maaüksusele. Saadud vastuse kohaselt ulatub Kavasoometsa maaüksusele osaliselt Kavasoo turbamaardla. Maaüksus on iseseisva kasutamisvõimalusega ja sobib liitmiseks piirneva Kavasoo turbaraba katastriüksusega, mis on jäetud riigi omandisse ja registreeritud riigivara registris. Maa-amet on huvitatud Kavasoometsa maaüksuse jätmisest riigi omandisse MRS § 31 lg 1 p 8 alusel. Taotluse dokumentatsioon esitatakse kohalikule omavalitsusele.

3-08-2105

3 Vastustaja Vändra Vallavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei andnud maavanem luba kaebaja poolt taotletud maatüki liitmiseks põhjusel, et maatükk ei vasta seaduses sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu puudub vallavalitsusel alus kaebaja avalduse alusel edasiste menetlustoimingute tegemiseks. Vallavalitsus on teostanud toimingud kuni loataotluse rahuldamata jätmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja vastustajate kohustamist väljaandmata jäetud haldusakti andmiseks ja sooritamata toimingu sooritamiseks. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p 2. Kaebus on esitatud 20.10.2008 vastustaja 22.09.2009 haldusaktile. Kaebaja poolt taotletud toimingud maa erastamiseks on teostamata ning erastamiseks vajalikku luba kaebajale kaevatava otsusega ei antud. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus erastada maad MRS § 22 lg 1 2 alusel. MRS § 22 lg 1² sätestab, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määrusega nr 50 vastu võetud "Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord"( jõustumiskuupäev 11.03.2007 ), edaspidi Kord vastavas käändes. MRS § 22 lg 1² ning selle alusel antud Kord ei anna isikule subjektiivset nõudeõigust maa erastamiseks, vaid õiguse erastamisavalduse menetlemisele. Käesoleval juhul on maavanema kirjast nähtuvalt erastamismenetluse jätkamiseks loa andmisest keeldutud ning leitud, et taotletavat maad ei saa erastada. Korra § 5 lg 5 kohaselt lõpetab loa andmisest keeldumise korral erastamise korraldaja erastamise menetluse loa andmisest keeldumise otsusega, mis saadetakse linnavõi vallavalitsusele ning taotluse esitanud kinnisasja omanikule tehakse loa andmisest keeldumise otsus teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga. Lähtudes eeltoodust tähendas loa andmisest keeldumine maa erastamise lõpliku otsuse tegemist.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et liitmiseks sobiva maatüki hindamisel on määravaks selle kuju ning maatüki suurus ei ole oluline (tl 92). Maa kuju on üheks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maatüki hindamise kriteeriumiks (riba-, siiluvõi kiilukujulist või muu kujuga), kuid määravaks on sellel maatükil kasutusvõimaluse olemasolu. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole liitmiseks taotletav maa iseseisvalt kasutatav, kuna sinna puudub iseseisev juurdepääs ning ümber maatüki asuvad teistele isikutele kuuluvad maatükid. Kaebaja poolt taotletav maaüksus on 15,19 ha suur ning piirneb lisaks kaebaja kinnistuga ka teiste kinnistutega sh riigimaaga (tl 84, 88). Kavasoometsa maaüksusele ulatub naabruses asuval riigi omandis oleval maaüksusel paiknev turbamaardla (tl 39). Riigimaal asuv turbamaardla on kasutuses, seega on Kavasoometsa maaüksusele võimalik tagada juurdepääs riigimaa kaudu (tl 85). Maa-ameti poolt on esitatud taotlus Kavasoometsa maaüksuse riigi omandisse jätmiseks selle liitmiseks Kavasoo turbaraba katastriüksusega (tl 51-52, 87).

3-08-2105

4 Asjas esitatud tõenditest saab järeldada, et Kavasoometsa maaüksus on iseseisva kasutamisvõimalusega ning kaebaja väited maaüksuse iseseisva kasutusvõimaluse puudumise kohta on paljasõnalised.

Korra § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse «Maareformi seaduse» § 40 lõikes 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud kinnisasja omaniku taotluse esitamisele. Korra § 3 lg 1 alusel algatab linnavõi vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. MRS § 40 on sätestatud maa erastamise lõpptähtajad. Käsitletud paragrahvi lg 1 sätestab, et avaldusi maa erastamiseks käesoleva seaduse § 22 lõike 12 alusel võetakse vastu 2006. aasta 1. juunini. Asjas kogutud tõendite kohaselt esitas kaebaja avalduse maade liitmiseks 12.05.2008. Seega on avaldus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Asjaolusid, millest saab järeldada, et seadusega antud avalduse esitamise tähtaeg on ennistatud, pikendatud, kohus asjas ei tuvastanud. Kaebaja tugineb kaebuses eelpool viidatud Korra sätetele. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kord ei saa laiendada maa erastamise võimalusi ega muuta seadusega sätestatud tähtaega avalduste esitamiseks. Kui maavanem MRS § 22 lõikes 1² sätestatud alusel läbiviidaval maa erastamismenetluses luba ei anna, siis ei saa erastamismenetlus ka jätkuda, mistõttu tuleb loa andmisest keeldumise otsust pidada lõplikuks haldusaktiks. Loa andmisest keeldumisel ei ole kohalikul omavalitsusel enam pädevust erastamistoimingute jätkamiseks. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebajal õigust nõuda avalduses käsitletud maa erastamiseks menetlustoimingute tegemist.

Lähtudes eeltoodust ei tekkinud kaebajal vaidlusaluse maaüksuse erastamise õigust, mistõttu ei saa kaevatav maavanem otsus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses toodud asjaoludel.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised asjaosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik