3-09-847/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-847 Haldusasi Eero Blumani kaebus Tallinna Transpordiameti 17.03.2009 käskkirja nr 1.-1/09/28 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti kohustamiseks asja uueks otsustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Eero Bluman, esindaja Eve Bluman Vastustaja Tallinna Transpordiamet, esindaja Talvo Rüütelmaa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eero Blumani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2009 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

Rahuldada Eero Blumani kaebus.

Tühistada Tallinna Transpordiameti 17.03.2009 käskkiri nr 1.-1/09/28 ja kohustada Tallinna Transpordiametit Eero Blumani 04.03.2009 taotlust uuesti läbi vaatama.

Välja mõista Tallinna Transpordiametilt 500 (viissada) krooni menetluskulude katteks Eero Blumani kasuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eero Bluman esitas 04.03.2009 Tallinna Transpordiametile avalduse taksoveoloa taotlemiseks.

3-09-847 2(6) 2. Tallinna Transpordiamet keeldus 17.03.2009 käskkirjaga nr 1.-1/09/28, mille on allkirjastanud ameti juhataja A.Harjo, ühistranspordiseaduse § 41 lg 1 p 1 alusel E.Blumanile taksoveoloa väljastamisest. Käskkirja kohaselt kontrollis Tallinna Transpordiameti taksokomisjoni liige vanemspetsialist Margus Kehi taksoveoloa taotleja füüsilisest isikust ettevõtja Eero Blumani maksuvõlgnevuste puudumist Maksuja Tolliameti e-maksuametist. E- maksuametisse tehtud päringu tulemusel selgus, et Eero Blumanil on seisuga 04.03.2009 ja 16.03.2009 maksuvõlg 384,45 krooni. Käskkirjas on lisaks märgitud, et FIE Eero Bluman osales 05.03.2009 taksoveoloa avalduse küsimuse arutamisel Tallinna Transpordiameti taksokomisjonis, kus juhiti tähelepanu asjaolule, et tal esineb maksuvõlg. Käskkirja andmise õigusliku alusena märgiti ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 34 lg 4, § 40 lg 1, § 41 lg 1 p 1, Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määruse nr 43 lisa 3 ”Tallinna Transpordiameti põhimäärus” p 2.1.20 ja p 4.2.2 ning Tallinna Transpordiameti juhataja 18.01.2008 käskkirjaga nr 1.-1/08/13 kinnitatud ”Taksokomisjoni koosseis ja töökord”.

3. Eero Bluman esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 17.03.2009 käskkirja nr 1.-1/09/28 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti kohustamiseks asja uueks otsustamiseks, põhjendades kaebust järgmiselt.

Kaebaja taotluse menetlemisel on tehtud mitmeid vigu. Kaebaja kutsuti 05.03.2009 taksokomisjoni, mis vaatas tema taotlust läbi koosseisus, milline kinnitati alles Tallinna Transpordiameti juhataja 06.03.2009 käskkirjaga nr 1-1/09/21.

Tallinna Transpordiameti juhataja 18.01.2008 käskkirja nr 1.-1/08/13 p II 14 kohaselt tuli taksoveoloa väljastamisest keeldumine väljendada otsusena komisjoni protokollis. Kaebuse esitajale loa andmisest keeldumine vormistati aga Tallinna Transpordiameti juhataja käskkirjaga, seega korras, mis hakkas kehtima alates 01.04.2009. Käskkirjaga saanuks transpordiamet reguleerida vaid sisemist tööd reguleerivaid suhteid.

Kaebajal kui FIE-l ei saanud olla maksuvõlgnevust, sest ta registreeris ennast FIE-na alles 23.02.2009 ja polnud taksoveoloa puudumise tõttu taksojuhina veel tegutseda saanudki. Kaebuse esitajal oli varasemast perioodist ebaselge intressivõlgnevus, mille tasumise kohta esitas ta konto väljavõtte. Pärast 05.03.2009 selgus, et Põhja MTK on kaebuse esitaja maksuarvestuses eksinud ja kaebuse esitaja peab selles osas lahendama vaidluse maksuhalduriga kohtus.

ÜTS kohaselt peab loa taotlejal olema hea majanduslik seisund, kuid 385-kroonine ebaselge päritoluga ning pealegi tasutud intressivõlgnevus ei anna alust isiku majanduslikus seisundis kahelda. Kaebajale oleks tulnud väljastada taksoveoluba või anda aega maksuhalduriga asjade selgitamiseks, mitte aga loa andmisest keelduda.

Kaebajat on võrreldes teiste taksoveoluba omavate isikutega ebavõrdselt koheldud, sest mitmetel taksoveoluba omavatel äriühingutel on maksuvõlgnevused, mida kinnitab saadud vastus sellekohasele teabenõudele.

4. Tallinna Transpordiamet vaidles kaebusele vastu, esitades järgmised vastuväited.

ÜTS § 41 lg 1 p 1 kohaselt võib tegevusloa andja keelduda tegevusloa andmisest, kui loa taotleja on maksuvõlglane. Kaebuse väide intressivõlgnevuse tasumisest ei vasta tõele, sest tehtud päringu kohaselt on kaebuse esitajal 04.06.2009 seisuga maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 384,45 maksuvõlana endiselt tasumata.

3-09-847 3(6) Menetlusreegleid pole rikutud. Kaebuse esitaja kuulati ära 05.03.2009 Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärna, vanemspetsialist Evelyn Roosilehe ja vanemspetsialist Margus Kehi poolt, kelle tööülesannete hulka kuulub taksoveolubade menetlemine ja kes on alates 06.03.2009 kinnitatud taksokomisjoni koosseisu. Kaebaja tähelepanu juhiti täitmata kohustusele arvestuslike intresside osas. 16.03.2009 tehti täiendav päring maksuvõla suhtes ning samal kuupäeval kujundati seisukoht taotluse suhtes, nagu nähtub komisjoni protokollist.

Äriseadustiku § 1 avab ettevõtja mõiste, § 3 lg 2 sätestab füüsilisest isikust ettevõtja kohustuse, mille kohaselt ta peab enne tegevuse alustamist olema kantud äriregistrisse. Füüsilise isiku andmed kantakse äriregistrisse ja talle väljastatakse registreerimisnumber tegutsemiseks ettevõtlusega, ent isik on üks ja seesama. Seega on likvideerimata intressivõlgnevus vaidlustatud otsustusse puutuv. Kaebuse esitaja ei taotlenud täiendavat tähtaega avalduse läbi vaatamiseks, et lahendada vaidlus maksuhalduriga.

Kaebuse esitajat on koheldud võrdselt teiste FIE-dega maksuvõlgnevuste esinemisel.

5. Tallinna Halduskohtu 30.06.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

ÜTS § 31 lg 1 kohaselt käsitatakse teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) ühistranspordiluba ja taksoveoluba. ÜTS § 34 lg 4 sätestab, et taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne vallavõi linnavalitsus. ÜTS § 34 lg 1 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus anda volituse tegevuslubade andmiseks vallavõi linna ametiasutusele. Õigus taksoveoloa väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks on ÜTS § 46 kohaselt tegevusloa andjal. Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 määrusega nr 16 kinnitatud „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine“ (01.04.2009 redaktsioonis) p 2.1 kohaselt on taksoveoloa ja sõidukikaardi väljastajaks Tallinnas Tallinna Transpordiamet. Sama määruse p 3.4. kohaselt kontrollib amet taksoveoloa taotleja andmeid karistusregistris, maksuvõlgnevuse puudumist ning andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris, p 3.5 sätestab, et amet võib keelduda loa andmisest, nõuda esinevate puuduste kõrvaldamist enne loa väljastamist, peatada juba väljastatud loa kehtivuse või tunnistada loa kehtetuks vastavalt ühistranspordiseaduses kehtestatud tingimustele.

Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 43 kinnitatud „Tallinna Transpordiameti põhimääruse“ (määruse lisa 3) kohaselt on transpordiameti põhiülesannete hulgas punktis 2.1.20 märgitud taksonduse korraldus, taksoja tegevuslubade väljastamine ja kontrollimine ning taksoteeninduse eeskirjadest kinnipidamise kontrollimine. Punktis 4.2.11 on sätestatud, et ameti juhataja esindab ametit ilma täiendavate volitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Põhimäärusest ei tulene ameti juhataja võimalust volitada ametnikke tegutsema transpordiameti nimel. Tallinna Transpordiameti 18.01.2008 käskkirjaga nr 1.-1/08/13 kehtestatud „Taksokomisjoni töökord taksoveoloa ja sõidukikaardi väljaandmisel Tallinna Linnas“ sätestab p-s 1, et taksoveoloa ja sõidukikaardi vormistamine ja väljastamine toimub vastavuses Tallinna linna õigusaktidega. Sama käskkirja p 29 kohaselt on taksokomisjoni eesmärk kõigi taksoveolubade ja sõidukikaartide saamiseks esitatud avalduste läbivaatamine ja otsuse langetamine. Seega taksokomisjon oli transpordiametile pandud ülesannete täitmiseks ametiasutuse siseselt moodustatud abistava funktsiooniga komisjon, taksokomisjoni otsus oli Tallinna Transpordiameti jaoks soovitusliku iseloomuga ning on käsitletav menetlustoiminguna.

3-09-847 4(6) Tallinna Transpordiameti juhataja oli pädev otsustama taksoveoloa andmisest keeldumist ja seda ka käskkirjaga. Tallinna Transpordiameti põhimääruse punkti 4.2.2 kohaselt annab ameti juhataja oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist. Nagu eelpool märgitud, oli ameti pädevuses taksoja tegevuslubade väljastamine.

Kaebaja oli menetlusse kaasatud ja ära kuulatud ning isegi, kui ta ei taotlenud täiendavat aega maksuhalduriga asjade selgitamiseks, oleks tal sellekohase soovi korral aega piisavalt olnud. Kaebuse esitaja suhtes on maksuvõla päring tehtud veel 16.03.2009. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide temale taksoveoloa andmisest keeldumise otsustamisest 05.03.2009 ebaõige.

ÜTS § 40 lg 1 sätestab, et tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa andja tegevusloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. ÜTS § 41 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib loa andmisest keelduda juhul, kui loa taotleja on maksuvõlglane. Ekslik on kaebaja seisukoht, et 385-kroonine maksuvõlg ei tähenda taotleja halba majanduslikku seisundit. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et ÜTS § 41 lg 1 p 2 kohaselt võib loa andmisest keelduda juhul, kui loa taotleja ei vasta ÜTS § 35 kehtestatud nõuetele. ÜTS § 35 lg 2 sätestab nõude, et tegevusloa taotlejal või loa omanikul peab olema hea majandusseisund. Seega on ÜTS § 41 lg 1 puhul tegemist loa andmisest keeldumise iseseisvate alustega ning tegevusloa andmisest keeldumist maksuvõlgnevuste tõttu ei saa automaatselt samastada loa taotleja halva majandusliku seisundiga. Kaebuse esitajale on taksoveoloa andmisest keeldutud ÜTS § 41 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et ÜTS § 41 lg 1 ei anna haldusorganile diskretsiooniõigust ja sätestab tegevusloa andmisest keeldumise alused.

Vastustaja on põhjendatult lähtunud e-maksuametisse tehtud päringutele saadud vastustest, mille kohaselt on kaebuse esitajal maksuvõlg. Maksuvõla olemasolu ei välista kaebuse esitaja poolt esitanud konto väljavõte intressivõlgnevuse tasumise kohta 02.03.2009 või kaebaja selgitused võla tekkimise asjaolude kohta. ÜTS ei erista maksuvõla puudumise nõude puhul, kas maksuvõlg on tekkinud füüsilisel isikul või ettevõtluses FIE-na. Tulenevalt äriseadustiku §-st 78 vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga ning seega on põhjendatud vastustaja seisukoht, et FIE Eero Blumani varalistel kohustustel on otsene puutumus füüsilise isiku Eero Blumani maksuvõlgnevusega.

Põhjendamatu on kaebuse väide ebavõrdsest kohtlemisest. Kaebuse esitaja on ebavõrdse kohtlemise väidet esitades võrrelnud end taksoveoluba omavate äriühingutega, kellel on käesoleval ajal maksuvõlg. Tegemist ei ole ühesuguste asjaoludega, mille puhul peaks olema tagatud ühesugune kohtlemine.

Kuna Tallinna Transpordiameti 17.03.2009 käskkiri nr 1.-1/09/28 on õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue asja uueks arutamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES

6. Eero Bluman taotleb esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist järgmise põhjendusega.

Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, ületähtsustanud e-maksuametist päringule antud vastust ja jätnud alusetult arvestamata tõendina esitatud Swedbank pangakonto väljatrüki, millest nähtub, et kaebaja tasus 02.03.2009 väidetava intressivõlgnevuse katteks 400 krooni. Halduskohtus toimunud istungil selgitas kaebaja lisaks, et on korduvalt pöördunud maksuhalduri poole probleemi lahendamiseks, kuid maksuhaldur ei ole pöördumistele reageerinud.

3-09-847 5(6) Maksukohustuslaste registri andmed ei ole isiku maksukohustuse aluseks ega oma seetõttu õiguslikku tähendust tasumisele kuuluva maksusumma osas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-60-08). Kaebaja suhtes ei ole tehtud haldusakti, millega oleks kohustatud tasuma registrist nähtuv intressivõlgnevus.

Maksuvõlgnevuse kohta esitatud tõend on mitmeti mõistetav. Vastustaja poolt kohtuistungil esitatud e-maksuameti tõendil on kõigepealt teade, et kaebajal maksuvõlga pole ning allpool on kirjas, et kaebajale on arvestatud intressi.

Kaebaja on alates 05.03.2009 püüdnud end maksuvõlglaste nimekirjast kustutada, need sammud oleksid kontrollitavad maksuhalduri dokumendiregistrist. Kohus ei pööranud kaebaja väitele üldse mingit tähelepanu.

Alles 28.07.2009 tunnistas maksuhaldur e-kirja teel, et on toimunud eksitus ning sellega tegeldakse. 31.07.2009 väljastati kaebajale tõend, et tal puudus võlgnevus riiklike maksude osas seisuga 02.03.2009 ja ka käesoleval ajal. Seega leidis kinnitust, et kaebajale tulnuks taksoluba väljastada.

7. Tallinna Transpordiameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna Maksuja Tolliameti andmetest nähtus maksuvõla olemasolu, tuli taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja ei saa hinnata, kas maksuvõlg on põhjendatud või mitte. Määrav on küsimus, kas kaebajal oli maksuvõlgnevus otsuse tegemise hetkel ning tõendite kohaselt see nii oli. Kohus ei saanud esitatud tõendeid hinnata teisiti kui käesoleval juhul otsuses hinnatud on. Kaebajal on õigus esitada uus taotlus taksoveoloa saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning sellest tulenevalt teinud ebaõige otsuse.

9. ÜTS § 41 lg 1 p 1 kohaselt võib tegevusloa andja keelduda loa andmisest, kui loa taotleja on maksuvõlglane. Normitehniliselt viitab sõna „võib“ kasutamine üldreeglina diskretsiooninormile (vt K. Merusk jt Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus Eesti Õiguskeskus 1999, lk 75). Ka võiks ÜTS § 41 lg 1 tõlgendamine rangelt siduva normina anda ebaproportsionaalse ja põhiseadusega vastuolus oleva tulemuse, eriti sarnastel juhtudel nagu käesolev kaasus, mil tegemist on taotleja üsna väikese ja vaieldava maksuvõlaga. Vältimaks vastuolu põhiseadusega, tuleks ÜTS § 41 lg 1 p 1 tõlgendada diskretsiooninormina. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et ÜTS § 41 lg 1 p 1 näol on tegemist diskretsiooninormiga, mis ei kohustanud haldusorganit keelduma taksoveoloa andmisest taotlejal maksuvõla tuvastamisel. Seega tulnuks vastustajal teostada diskretsiooni ja kaaluda, kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine on 384,45 kroonise maksuvõla olemasolul proportsionaalne ning kooskõlas avalike ja kaebaja huvidega.

10. Nii halduskohus kui Tallinna Transpordiamet on ÜTS § 41 lg 1 p 1 tõlgendanud rangelt siduva normina ja pidanud oluliseks üksnes maksuvõla olemasolu kindlaks tegemist. Nagu nähtub nii vaidlustatud käskkirjast kui ka vastustaja vastusest apellatsioonkaebusele, ei ole Tallinna Transpordiamet kaebaja taotluse lahendamisel kasutanud talle seadusega antud kaalutlusõigust. Kui haldusorganile on seadusega antud volitus kaalutlusõiguse kasutamiseks, peab haldusorgan seda teadlikult kasutama ega tohi käituda seotud halduse reeglite järgi (HMS § 4). Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on oluline kaalutlusviga. Kuivõrd kaalutlusvigade

3-09-847 6(6) puudumine on HMS § 54 kohaselt haldusakti õiguspärasuse eelduseks, siis on taotleja suhtes tehtud keelduv otsus õigusvastane ning tuleb tühistada sõltumata muudest apellatsioonkaebuse väidetest.

11. Kuna taotluse rahuldamisest keeldumine oli materiaalselt õigusvastane, on kohustamisnõue asja uueks otsustamiseks põhjendatud. Kaebajal on ÜTS § 40 alusel õigus nõuda, et tema taotlus kehtestatud korras läbi vaadatakse. Seega tuleb kohustada Tallinna Transpordiametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

12. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb asjas ise uue otsuse. HKMS § 93 lg 4 kohaselt tuleb sel juhul ümber jagada ka menetluskulud. Kaebaja taotles halduskohtus 4 000 krooni õigusabikulude ja 250 krooni riigilõivu hüvitamist ning apellatsiooniastmes 250 krooni riigilõivu hüvitamist. Õigusabikuludena esitas kaebaja FIE Eve Blumanile tasutud summasid, mis vastavalt esitatud kviitungitele olid makstud õigusabi eest seoses Tallinna Transpordiameti käskkirja vaidlustamisega haldusasjas nr 3-09-847. Ringkonnakohus ei käsitle nimetatud summasid õigusabikuludena, sest Eve Bluman esines toimiku lk 38 asuva volikirja kohaselt käesolevas asjas kaebaja esindajana kui abikaasa, mitte kui õigusteadmistega isik, kes peab TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt vastama normis esitatud nõuetele. Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, peab vastustaja hüvitama kaebaja menetluskulud 500 krooni ulatuses.

Kohtunikud

Silvia Truman

Kaire Pikamäe

Viive Ligi