2-09-55806/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2009, Tartu kohtumaja

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. detsember 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Replikata pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-55806

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Replikata (rk 11139876; asukoht

Võru 98-5, 50111 Tartu)

võlgniku esindaja: juhatuse liige Tiit Vaher

ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi (postiaadress

OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu; telefon

742 0583,

511 8670;

faks

742 0586;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Replikata (rk 11139876) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil likvideerida OÜ Replikata kahe kuu jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada

ajutine

pankrotihaldur

Einar

Vallandi

kohustustest

OÜ

Replikata

pankrotimenetluses pärast OÜ Replikata likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Replikata dokumentide hoidjaks Tiit Vaher .

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi (konto nr XXXXXX , SEB Pank) tasu

suuruseks (bruto) 8045.- krooni (kaheksa tuhat nelikümmend viis krooni) ning hüvitada

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096; konto nr 221013804535, Swedbank)

kulutused 2508.- krooni (kaks tuhat viissada kaheksa krooni) OÜ Replikata arvelt.

6. Jätta menetluskulud OÜ Replikata kanda.

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,

toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 29 lg 3, § 39 lg 1).

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja

2/4

võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest

arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

23.10.2009 esitas juhatuse liige T. Vaher kohtule OÜ Replikata pankrotiavalduse (tlk 4).

04.11.2009 määrusega algatas kohus OÜ Replikata pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Einar Vallandi (tlk 8). 02.12.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule

ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks 8045 krooni ja hüvitada

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulud 2508 krooni (tlk 11-17, 60).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhatuse ja osanike kohta

Võlgniku asutas OÜ Francoberg. Võlgnik kanti äriregistrisse 09.09.2005. Asutamisest alates

on olnud osakapitali suuruseks 42 000 krooni. 2005. a oktoobris omandas võlgniku osa

T. Vaher, kes valis kohe end juhatajaks. Võlgnik tegeles põhiliselt mööbli valmistamise ja

vahendamisega. Alates 2006. a augustist üritas ta tegeleda ka solaariumi- ja massaažiteenuse

pakkumisega. Mööbli valmistamisega tegeles võlgniku juhataja ise ja lisaks veel kaks töölist.

Solaariumi- ja massaažiteenuse pakkumisega tegeles võlgniku juhataja abikaasa. Kummalgi

tegevusalal ei olnud võlgnik edukas. 2006. a olid võlgniku jooksvad kulud stabiilselt

suuremad tema tuludest. 2006. aasta lõpuks sai võlgnik väidetavalt isegi aru oma tegevuse

perspektiivitusest ja lõpetas sõlmitud lepingud ning majandustegevuse.

Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest

Võlgnik tellis raamatupidamisteenust OÜ-lt Maarjakivi Konsultatsioonid, kes on praeguseks

likvideeritud. Raamatupidamine seisneb peamiselt selles, et majandustehinguid kajastavaid

dokumente koguti kaustadesse. Olemasolev kollektsioon ei ole tõenäoliselt täielik. Võlgnik ei

olnud tehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel ning dokumentide hoidmisel kuigi

hoolikas.

Võlgniku vara ja võlad

Võlgniku teadaolev vara piirdub 13 215,50 krooni suuruse maksu enammaksega. 2005.–

2006. a ostis võlgnik tööriistu ja mõned mööbli valmistamisel kasutatud seadmed, kuid

väidetavalt ei ole ükski neist säilinud.

Võlgniku teadaolevad kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi

Võlasumma

Tekkimise aeg

1. Thulema AS

112 501,34 kr

13.12.05

2. Teneteam AS

41 213,80 kr

13.07.06

3. Reinsalu Auto AS

9 736,50 kr

30.06.06-30.09.06

4. Compromis Inkasso OÜ

5 324,00 kr

08.02.06

5. Infoatlas AS

1 888,00 kr

11.10.06

6. Marivari AS

1 256,75 kr

16.12.05

7. Swedbank AS

433,90 kr

8. Paulig Coffee AS

391,65 kr

02.05.06 - 01.10.06

Kokku:

172 745,94 kr

AS-i Thulema ja OÜ Compromis Inkasso nõuete suhtes on tehtud maksekäsud (vastavalt

tsiviilasi nr 2-07-13495 ja 2-07-12957). AS-i Thulema nõue on kohtutäituri menetluses.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile

3/4

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse vastavalt PankrS §-le 31 lg 4, et ta

on maksejõuetu. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad ka järgmised asjaolud: 1)

võlgniku teadaolev majandustegevus lõppes umbes kolm aastat tagasi, 2006. a lõpus; 2)

tegevuse lõpetamise ajendiks oli jooksev kahjum ja suutmatus teenida kõikide võlgade

tasumiseks vajalikku summat; 3) võlgnikul ei ole mingit vara, mille arvel ta saaks kas

tegevust jätkata või võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta

Ei saa väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks kuriteo toimepanemise tagajärjel. ÄS § 180 lg

51 kohaselt pidanuks juhataja siiski esitama pankrotiavalduse hiljemalt tegevuse lõpetamisel –

kas 2006. a lõpus või 2007. a algul. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamist saab käsitada

seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisena (kuni 14.03.2007

kehtinud KarS § 380; alates 15.03.2007 kehtiv KarS § 3851). Pankrotiavalduse viivitamatu

esitamine ei oleks muutnud võlgnikku maksejõuliseks, kuid sel juhul saanuks ajutine haldur

kontrollida väidet, et tööriistad ja seadmed on väga halvas seisukorras ning väärtusetud.

Samuti olnuks vahetult tegevuse lõpetamise järel tõenäoliselt lihtsam kontrollida, missuguseid

raamatupidamiskandeid on raamatupidamisteenuse osutaja teinud.

TsÜS § 35 kohaselt peavad juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid

kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab

juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku juhataja on

olnud võlgniku asjade ajamisel kas hooletu või ebaaus ning see aitas oluliselt kaasa

maksejõuetuse

kujunemisele.

Võlgnik

ei

suhtunud

piisavalt

vastutustundlikult

lepingupartneritega kokkulepete sõlmimisse ja täitmisse. Näiteks võlg AS-i Thulema ees

tekkis seetõttu, et võlgniku klient, praeguseks likvideeritud OÜ Narusson, tühistas

karistamatult oma tellimuse võlgniku ees, kuid võlgniku juhataja ei suutnud saavutada

kokkulepet oma tellimuse tühistamise osas või leida kompromissi tellimuse tühistamisega

kaasnenud kahju hüvitamise osas. Kui vastab tõele, et töötajate hooletus põhjustas tööriistade

kiire kulumise ja kahel korral võlgniku ruumides tulekahju, on ka see etteheide võlgniku

juhatajale. Võlgniku juhataja töötas ise koos teiste töötajatega ning pidanuks suutma suunata

töökohal tööd, varaga ümberkäimist ja distsipliini ning vajadusel rakendama sanktsioone

töötaja suhtes, kes raiskab ning on lohakas ja hoolimatu. Hooletus väljendub ka suhtumises

raamatupidamise korraldamisse. Võlgnik ei ole kunagi nõudnud talle raamatupidamisteenust

osutanud isikult ühtki bilanssi, kasumiaruannet või muud dokumenti, mille alusel saab

analüüsida tegevuse tulemuslikkust ning võtta vastu tulevikku suunatud kaalutletud

juhtimisotsuseid. Võlgniku kulud olid kogu tegevusperioodi kestel liiga suured. Ajutine

haldur kahtleb selles, et kõik dokumentides kajastatud kulutused olid võlgniku tegevuse

mahtu ja iseloomu silmas pidades küllalt põhjendatud või et kõik kuludokumendid on seotud

võlgniku deklareeritud käibe tekkimisega. Arvestades seda, et kulud olid üsna stabiilselt

suuremad võlgniku tuludest, võib teha järelduse, et võlgniku juhataja kas ei ole piisavalt

arukas või aus. Võlgnik võinuks jooksvalt aru saada, kas tema tegevus toodab kasumit või

kahjumit. Kahjumiga tegevuse jätkamise üheks seletuseks võiks olla see, et tegevuse tegelik

resultaat erineb raamatupidamises kajastatud resultaadist (ehk kõik kuludokumendid kajastati

raamatupidamises, kuid kõik raha laekumised mitte).

Võlgniku juhataja on seletanud tegevusala valimist sellega, et teda huvitas vineerist mööbli

valmistamine. Maksejõuetus olevat aga seotud sellega, et tarbijad millegipärast ei soovinud

sellist mööblit osta. Ei saa välistada, et osaliselt on võlgniku maksejõuetuks muutumise

põhjustanud juhataja suutmatus õigesti prognoosida turuolukorda. Siiski saanuks

konservatiivsema ja hoolikama tegevuse planeerimise korral ka turgu piisavalt mitte tundes

vältida jooksvate tulude ja kulude ilmset mittevastavust.

Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhtimisel tehtud

vigu, mida saab käsitada ka raskete juhtimisvigadena. Võlgniku juhataja oli hooletu nii suhete

korraldamisel tellijate, tarnijate ja töötajatega kui ka suhtumises tegevuse dokumenteerimisse

4/4

ning tegevuse jooksvat tulemit kajastava teabe analüüsimisse. Võlgniku vara arvel tehtud

kulutuste ebaproportsionaalsus pidanuks selguma varem.

Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sh selle kohta, kas võlgniku

vara katab pankrotimenetluse kulud

Võlgnikul on võimalus nõuda maksuhaldurilt enammakstud maksusumma tagastamist, mille

arvel saab katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku juhataja on avaldanud, et ta on

töötu ja rahatu, mistõttu tema panusega ei saa arvestada ei menetluskulude katmisel ega

võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Ajutisele haldurile ei ole teada ei müüdavat materiaalset

vara ega selgeid varalisi nõudeid, mille esitamise kaudu võiks pankrotivara mõistliku aja

jooksul suurendada niivõrd, et võlausaldajatel oleks pankrotimenetluse toimumisest kasu. On

küllalt alust lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige T. Vaher oli ajutise halduri aruandega nõus, samuti oli ta nõus halduri tasu ja

kulutuste suurusega ning enda määramisega dokumentide hoidjaks. Ajutine haldur kinnitas, et

menetluskulud on võimalik katta Maksu- ja Tolliametist tagasisaadavast rahast (tlk 61).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ Replikata teadaolevad kohustused

172 745.94 krooni. Võlgniku varaks on 13 215.50 krooni suurune maksu enammakse, millest

jätkub vaid ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise

võimalusi ning muid nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole teada. Võlausaldaja AS

Thulema on teatanud, et ei ole valmis kandma pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Replikata pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga.

Kogutud andmetest ilmneb, et võlgniku juhataja oli hooletu suhete korraldamisel tellijate,

tarnijate ja töötajatega. Samuti ei dokumenteerinud ta äriühingu tegevust ega analüüsinud

tegevuse jooksvat tulemit kajastavat teavet nõuetekohaselt. Võlgniku maksejõuetus kujunes

välja hiljemalt 2006. a lõpus. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud pankotiavaldust õigeaegselt,

mis raskendab või muudab võimatuks tema poolt vara kohta esitatud väidete ning võlgniku

raamatupidamise kontrollimise.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

likvideerida OÜ Replikata kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates. Pärast OÜ Replikata registrist kustutamist tuleb E. Vallandi vabastada

ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Replikata dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele

T. Vaherile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23

lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”

§-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete

mahtu ja keerukust, E. Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise

halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 8045 krooni ja kulutused 2508 krooni tuleb maksta

võlgniku arvelt. Kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Kohtunik