2-09-3188/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-3188

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2009.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3188 Tsiviilasi Z Z´i hagi VM´i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Z Z (isikukood xxx elukoht xxx); Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, Tondi 1-306, Tallinn. E-post: tiinamare@hot.ee); Kostja VM (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja Valeriy G (xxx, xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

10. detsember 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja Z Z ja tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja VM ja tema esindaja Valeriy G

RESOLUTSIOON

Lahutada Z Z’i ja VM’i abielu, mis sõlmiti xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

Menetluskulude jaotus

Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Z Z’il tasuda menetluskuludena riigituludesse tsiviilasjas nr 2-09-3188 abielu lahutamise nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 25% ulatuses, s. o. summas 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, ühekordse maksena kuue kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbank’is nr

Tsiviilasi nr 2-09-3188

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078444 ning selgitus „Z Z, 2- 09-3188, riigilõiv“. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse osa peale, millega kohus lahutas poolte abielu, ei saa apellatsiooni korras kaevata. Ülejäänud osa peale võivad menetluskulusid maksma kohustatud isik Z Z või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu sõlmiti xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxx. Abielust sündinud pojad D M ja B M on täisealised.

Hageja palub lahutada kostjaga sõlmitud abielu. Abielulised suhted lõppesid detsembris 2007.a Pooled elavad senini koos kolmetoalises korteris xxx. Hageja jaoks on tekkinud olukord muutunud väljakannatamatuks. Kostja on sulgenud vannitoas vee ja keelanud köögi kasutamise ja lukustanud kahe toa uksed. Hageja elab koos emaga ühes toas, magab põrandal, kuna kostja on mööbli ära viinud. Hageja väidetel kuritarvitab kostja alkoholi, on vägivaldse käitumisega. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine ja abielu jätkamine ei ole võimalik.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on abielu lahutamisega nõus. Võtab omaks, et abielulised suhted lõppesid detsembris 2007.a Kostja eitab alkoholi kuritarvitamist ja vägivaldset käitumist, samuti seda, et ta on keelanud hagejal köögis ja vannitoas käia. Abiellumist hageja peab kostja veaks. Abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist hagejaga peab võimatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse ( PkS ) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Poolte abielu sõlmiti xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted lõppesid detsembris 2007.a. Abieluliste suhete taastamist peavad mõlemad abikaasad võimatuks ja leiavad, et abielu jätkamine on võimatu.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PkS § 29 lahutada, kuna kumbki abikaasadest ei soovi käesoleval ajal enam abielu jätkata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviilasi nr 2-09-3188

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 23.04.2009 määrusega on Z Z’ile antud menetlusabi kohustusega hüvitada hagis esitatud nõudele vastav riigilõiv ( riigilõiv abielu lahutamisel 5 000 krooni) 25% ulatuses ühekordse maksena kuue kuu jooksul alates tsiviilasja nr 2-09-3188 lõpetava lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva otsusega menetlus abielu lahutamise nõudes, siis peab kohus põhjendatuks mõista abielu lahutamise nõudelt riigilõiv riigituludesse välja samas ulatuses (25%), mis määrati 23.04.2009 määruses ja ülejäänud osas tuleb hageja vabastada abielulahutuse nõudelt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega tuleb hagejal riigi tuludesse tasuda riigilõiv summas 1250 krooni. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on kaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsiooni korras edasikaebamise on abielulahutuse nõudes on pooled kokkuleppega välistanud.

Katrin Saar Kohtunik