2-09-36400/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-09-36400
Legislator headnote
AI generated2-09-36400/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-09-36400
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-36400
1(3)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-36400 Tsiviilasi, hageja nõue I G hagi G G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I G /isikukood XXX, elukoht XXX Kostja: G G /sünd. XXX., elukoht XXX/
Resolutsioon
1. Rahuldada I G hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt G G hageja I G kasuks elatis lapse J G, sünd XXX. alates 27.07.2009.a., igakuiselt summas 3 000 (kolm tuhat) krooni kuni lapse J G täisealiseks saamiseni XXX. 3. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. 4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-36400 kannab kostja G G.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-09-36400
2(3)
Asjaolud ja menetluse käik
27.07.2009.a saabus Viru Maakohtusse I G hagi G G vastu lapse J G ülalpidamiseks elatise nõudes, milles palutakse kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuuliselt 3 000 krooni..
Kohus saatis kostjale vene keelde tõlgitud hagimaterjalid aadressile XXX ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on abielust sündinud 12.03.1998.a. poeg J G.
Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 3 000 krooni, kostja sellele summale vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest , s.o. 27.07.2009.a PkS § 70 lg 1 alusel.
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 3 000 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 27 000 krooni.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2-09-36400
3(3)
Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov