2-09-46966/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-46966

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2009a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-09-46966 Tsiviilasi Vxxxx Kxxx hagi Exx Kxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxx Kxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Kostja: ExxxKxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 26.november ja 07.detsember 2009a

RESOLUTSIOON 1) Kinnitada Vxxxx Kxxx ja ExxxKxxx vahel 03.12.2009.a. sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas: 1. Kostja tasub hagejale igakuiselt poja, Vxxxx Kxxx( ik xxxxxxxxxxx), ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus, alates 01.oktoobrist 2009a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. 2. Kostja tasub hagejale elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 17.09.2008 kuni 17.09.2009 summas 12 000 krooni. Selle summa tasumine toimub kahes osas: 6000 krooni jaanuaris 2010a ja 6000 krooni veebruaris 2010a. 3. Kostja tasub väljamõistetud elatise hageja arveldusarvele nr 10010306374012 SEB, hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. 4. Pooled esitavad ühise avalduse abielu lahutamiseks Perekonnaseisuametile. 5. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2) Lõpetada menetlus Vxxxx Kxxx hagis ExxxKxxx vastu lapsele elatise nõudes. 3)Vxxxx Kxxx hagi xxxxKxxx vastu abielu lahutamiseks jätta läbi vaatamata.

4)vabastada Vxxxx Kxxx riigilõivu tasumata osa riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Jõgeva kohtumaja kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vxxxx Kxxx esitas 17.09.2009a kohtule hagiavalduse ExxxKxxx vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Poolte abielust on sündinud xxxxxxxxxx poeg Vxxxx Kxxx, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja ei tule üksi lapse ülalpidamisega toime ja palub kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt perioodi eest 17.09.2008 kuni 17.09.2009. Kohtuistungil 26.11.2009a jäi hageja nõude juurde, kuid avaldas, et nad on kostjaga kompromissi sõlmimas elatise kohta ja ka abielu lahutamine on tõenäoliselt võimalik perekonnaseisuasutuses. Kohus määras kostja ärakuulamise ajaks 07.12.2009a. 03.12.2009.a esitati kohtule poolte vahel 03.12.2009.a sõlmitud kompromissileping. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks elatisenõude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks elatisenõude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled on elatisenõuet käsitlenud kogu hagis esitatud ulatuses ja saavutanud maksmise osas kompromissi. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab selles osas asja menetluse.

Puutuvalt abielu lahutamise nõudesse on pooled kokku leppinud, et esitavad ühise avalduse abielu lahutamiseks Perekonnaseisuametile hiljemalt kahe nädala jooksul peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist. Selline kokkulepe vastab Perekonnaseaduse § 28 lg.1, § 27 lg.1. Samas ei saa sellist kokkulepet nimetada hagist loobumiseks, kuna hageja ei ole oma nõudest loobunud, vaid on lepitud kokku muu viis (kohtuväline) nõude lahendamiseks. Sellises olukorras loeb kohus, et hageja on võtnud hagi tagasi ja kohus jätab hageja nõude abielu lahutamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.2 alusel.

TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab avalduse läbivaatamata jätmise tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See tähendab, et vajadusel on hagejal õigus pöörduda uuesti abielu lahutamise nõudega kohtusse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

3 TsMS § 164 lg.1 sätestab: hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, s.t. et menetluskulude kandmine on kokku lepitud vastavalt TsMS § 164 lg.1 sätestatule. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Menetluskulusid on asjas kantud järgmiselt: Vxxxx Kxxx on tasunud riigilõivu 1000 krooni ja on taotlenud riigilõivu vähendamist. Kohus määrusega 03.11.2009 rahuldas V.Kxxx taotluse menetlusabi saamiseks ja määras, et V.Kxxxx tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Riigilõiv abielu lahutamise hagilt on TsMS § 132 lg.1 järgi 5000 krooni. Kohus leiab, et arvestades TsMS § 132 lg.2 lubatud hagihinna muutmist, kompromissi sõlmimist poolte vahel ja hagi läbivaatamata jätmist abielu lahutamise osas, tuleb V.Kxxx tuginedes TsMS § 190 lg.7 vabastada riigilõivu tasumata osa (4000 krooni) tasumise kohustusest.

Kohtunik Ü.Raag